elaemaelu

Praegust ajakirjanduslikku trendi jälgides on minu arvates lausa karjuv vajadus lugude järele, mis vaatlevad abielu, rasedust, sünnitamist, imetamist ja emadust positiivses, elujaatavas valguses.

Lisaks paelub mind väga looduslähedane eluviis, toksiinivaba kodu, riided, toit ja kõik lapsi ümbritsev mähkmetest mänguasjade ja kärudeni.

Nii ma siis avasin selle väikse blogilehekülje ja olen juba põnevil, et nendel teemadel siin kirjutama hakata.

Ka emana pole ma veel teab mis pika kogemusega, seega tõesti ei pretendeeri mingile ainutõe tiitlile, vaid jagan lihtsalt oma kogemusi ja mõtteid. Ütlen kohe ära, et paljudes asjades olen väga põhimõttekindel. Mõnele võib see jätta mulje naiivsusest, teisele, et olen judgy. Minus on veidi mõlemat, aga eks selle mulje kujundab suures osas vist pigem see, mis punktis lugeja ise oma elus hetkel on. Sõbranna ütles mulle, et kui ta mind ei tunneks, siis teda häiriks, et mul nii kindlad vaated/seisukohad paljude asjade suhtes on, aga et kuna tunneb mind, siis see hoopis meeldib talle…
Protsentuaalselt ei oska öelda, aga taaskord, jälgides praegust trendi, siis kindlalt on iga postituse lugejate seas ka solvujaid. Siis pean jälle üle kordama, et need on minu isiklikud mõtted ja kes olen mina, et keegi teine võiks minu öeldu peale solvuda. Aga ootan alati kõiki kaasa mõtlema, kommenteerima, arutama, jagama, sest minu arvates on tore olla sellel teekonnal koos teiste kaasmaalastega.

Kuna meedias domineerivad minu silmis lood traumadest – sünnitusel, imetamisel, lastega kodus olemisel, siis tunnen vajadust neid lugusid natuke tasakaalustada ja loodan, et saan julgustada teisigi oma ilusaid lugusid jagama.

Kindlasti ei tähenda see, et raskused peaks ära peitma kui neid on, aga kui ühiskond ootab, et naine võimalikult ruttu tööle naaseks, räägitakse “endise elu tagasisaamisest”, beebi kõrvalt ettevõtte alustamisest jne, siis värskel emal võibki väga raske olla, sest ta pole kohal selles hetkes, mis tegelikult nii kiiresti möödub. Selles hetkes, kus tema peamiseks ülesandeks on uue inimese elu eest hoolt kanda.
See on nii ilus! Kui meie tütar sai aastaseks, mõtlesime mehega, kuidas see aasta on lihtsalt möödunud seda pisikest ime imetledes.
Vaatamata sellele, et mu fookus on olnud lapsel, mõtlen vahel, et kas olen ikka piisavalt kohal olnud ja iga hetke nautinud.

Sai siia nüüd väikseid mõttekilde puistatud. Edaspidi juba konkreetsematel teemadel.

Kuigi plaanin peamiselt kirjutada abielu, laste, pere ja koduteemadel, siis näiteks üks öö avastasin end nii pingsalt automaksust mõtlemast, et ei saanud enne edasi magada kui mõtted kirja panin. Seega… igasugu asju võib ette tulla!

Kuulmiseni!

L-A