\u201eKuidas saab keegi \u00fcldse nautida olukorda, kus terve p\u00e4eva jooksul ei saa teha mitte midagi intelligentsust n\u00f5udvat, kus sa pidevalt teenindad teisi inimesi, kus sinu tahtmised ja soovid ei loe midagi ja oled t\u00fchine koht,\u201c k\u00fcsib kahe lapse ema, kes oma v\u00f5sukesi k\u00fcll s\u00fcdamest armastab, aga ei karda tunnistada, et see pole ainult lust ja lillepidu.<\/em><\/a><\/p>\n\n\n\nNendel pea kahel aastal, mil olen lapsega kodune olnud, on olnud vaja rohkem intelligentsust kui kunagi varem. See on hoopis teistsugune kui v\u00f5ib-olla mingit teadust tehes tarvis, aga palju huvitavam ja mitmek\u00fclgsem. Ma pole kunagi tundnud end nii vajalikuna kui n\u00fc\u00fcd. Absoluutselt igal t\u00f6\u00f6kohal olen ma asendatav, aga praegu on mu elus esimest korda roll, mida saan ainult mina t\u00e4ita. Mitte keegi ei saaks mu last rohkem armastada kui mina ja lapse isa. <\/p>\n\n\n\n
Minu vajadused? Jah t\u00f5si, esimesed pool aastat v\u00e4ga du\u0161\u0161i alla ei j\u00f5udnud, aga see on ka omamoodi ilus tunne, et praegu minu vajadused ongi v\u00e4iksemad, sest mul on v\u00f5imalus kellegi teise eest hoolitseda. Kellegi elu s\u00f5ltub minust. See on k\u00f5ige suurem ja k\u00f5ige ilusam vastutus. (V\u00e4ike emade nali\/t\u00f5siasi, et p\u00e4ris p\u00e4ris oma aeg on siis, kui vahel \u00f5nnestub \u00fcksi vetsus k\u00e4ia). <\/p>\n\n\n\n
Aga \u00fchiskond surub nii palju seda peale, et \u201cmina ja minu vajadused on k\u00f5ige t\u00e4htsamad\u201d, et naised j\u00e4\u00e4vadki seda uskuma. Miks \u00fcks naine selle k\u00f5ige keskel tunneb, et ta on t\u00fchi koht ja et oma laste eest hoolitsemine (mis peaks ju olema k\u00f5ige suurem privileeg) tundub kui \u201cteiste teenindamine\u201d? <\/p>\n\n\n\n
Alates sellest, et koolis pannakse lastele hindeid, on inimesed vist harjunud, et nende v\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse numbrites. <\/p>\n\n\n\n
M\u00e4letan seda aega kui k\u00fcsimuse peale, kuidas l\u00e4heb, oli popp vastata \u201ckiirelt\u201d. See justkui siis n\u00e4itab, et mul on palju tegemist, ma olen tahetud, hinnatud\u2026 et mida v\u00e4hem unetunde ja rohkem t\u00f6\u00f6tunde, seda v\u00e4\u00e4rtuslikum olen? Mida suurem palganumber, mida kallim auto, mida suurem maja? Aga mitu ruutmeetrit teie maja on? Aga krunt? <\/p>\n\n\n\n
\u00c4ra saa valesti aru, need pole halvad asjad. Ma v\u00e4ga unistan kolmek\u00fcmnest hektarist ja k\u00fcll ma juba uhkustaks oma lehmade ja t\u00f5ukanadega kui mul nad oleks. Ja muidugi metsas elades v\u00f5iks Range Rover ka olla. Aga see pole otseselt eesm\u00e4rk. <\/p>\n\n\n\n
Need asjad ei m\u00e4\u00e4ra mu elu v\u00e4\u00e4rtust. Ma olen praegu oma kolmek\u00fcmne ruuduses majas sama \u00f5nnelik kui oleksin viis korda suuremas. Sest mul on siin mu mees ja mu t\u00fctar. Ja nad on mu l\u00e4hedal. <\/p>\n\n\n\n
Aga ma ei saa eriti midagi numbrites m\u00f5\u00f5ta. Hahaa, kas \u00e4kki sellep\u00e4rast emad v\u00f5rdlevad laste kaalu, pikkust, uute s\u00f5nade arvu, hammaste arvu jne, sest midagi on vaja numbrites m\u00f5\u00f5ta? <\/p>\n\n\n\n
Meil pole isegi kaalu kodus seega ma ei tea, kas olen ikka rasedusega tekkinud lisakilod maha jalutanud v\u00f5i mitte. <\/p>\n\n\n\n
N\u00e4en nii ajakirjanduses kui ka tutvusringkonnas, et emadus v\u00f5ib osutuda raskeks. Ja ehk rohkem just nendel, kes on elanud saavutusp\u00f5hist elu. Ehk kogu aeg on vaja edasi liikuda. Uusi kraade omandada, karj\u00e4\u00e4riredelis ronida\u2026 j\u00e4llegi, need pole halvad asjad ja ma kindlasti ei taha \u00fcldistada aga kindlasti on raskem h\u00fcpata maha selliselt edu rattalt koduse ema rolli. Ja on naisi, kes suudavad suurep\u00e4raselt end kodu ja t\u00f6\u00f6 vahel jagada. Aga need, kes otsustavad teha pausi v\u00f5i l\u00f5pu ja ollagi kodus ja perega 100%, ei peaks tundma, et nad sellep\u00e4rast v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rt, v\u00e4hem vajalikud on. <\/p>\n\n\n\n
Ma arvan, et ma olin ise ka sarnases kohas kunagi. Ja ilmselt oli see osa Jumala plaanist, et me oma esiklast nii kaua ootama pidime, sest see andis mulle aega juba enne lapse tulekut v\u00e4ga s\u00fcgavalt l\u00e4bi m\u00f5elda, mida emadus minu jaoks t\u00e4hendab ja mis ootused mul sellele uuele elule on. (Seda on raske kirjutada, sest m\u00f5ni hetk m\u00f5tlen ikka, et noorena ju unistasin selles vanuses juba v\u00e4hemalt kolme lapse ema olla). <\/p>\n\n\n\n
Tagasi vaadates\u2026 mul polnud \u00fchtegi ootust v\u00f5i ambitsiooni mingile \u201coma ajale\u201d millest k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad. Kui mul on v\u00e4ike beebi kelle elu s\u00f5ltub minust, siis temaga aeg ongi minu aeg.<\/p>\n\n\n\n
Leppisime kodus kokku, et suva kui kodu on segamini, sellep\u00e4rast stressama ei hakka. Siiani valime n\u00f6 vabal hetkel h\u00e4rraga koos aja veetmise enne k\u00f5ike muud. Sest kuigi fookus on suuresti beebil, siis \u00fcks asi mille eest hoole kandmist ei tohi unarusse j\u00e4tta, on paarisuhe. Koristust\u00f6\u00f6d ei jookse eest \u00e4ra, olgu pealegi, l\u00e4ks see aiapidamine see aasta veidi \u00fcle k\u00e4te, viiulit pole 2 aastat eriti harjutanud, enda riided ununevad vahel pesta\u2026 aga abielu on \u00f5nnelik. <\/p>\n\n\n\n
Beebi esimesed kaks elukuud veetsime suuremas osas voodis, kuna beebi magas ainult kontaktunesid. Ma arvan, et kui oleksin mingil p\u00f5hjusel tahtnud, et ta iseseisvalt magaks, oleks see aeg olnud raske meile k\u00f5igile. Ta lihtsalt poleks maganud, oleks nutnud, keegi poleks maganud, stress, s\u00fc\u00fctunne jne. Arvan, et lapsega kontaktis olemine on emale sama oluline kui lapsele. Esimesed katsetused temast veidi eemal olla olid sellised, et jooksin n\u00e4iteks aeda marju s\u00f6\u00f6ma. \u00dcldiselt ta tunnetas kohe \u00e4ra, et ma teatud raadiusest lahkusin ja see ei sobinud, siis jooksin tuppa tagasi. Aga ma ei pidanud kordagi seda kuidagi ebatavaliseks. Tundus loogiline, et kui ta on 9 kuud minu sees olnud, kuulnud mu s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke, tundnud mu kehasoojust, siis v\u00f5tab aega enne kui ta aru saab, et me polegi \u00fcks ja sama inimene. Paavianid elavad r\u00fchmades ning on elavad ja aktiivsed. <\/p>\n\n\n\n
Mingi hetk lisandusid uned liikuvas k\u00e4rus. See t\u00e4hendas, et sain pikematel jalutusk\u00e4ikudel hakata k\u00e4ima, mida v\u00e4ga nautisin. Aeg l\u00e4heb kohati v\u00e4ga ruttu ja t\u00e4naseks on selline magusvalus olukord, et ma v\u00f5in lapse k\u00e4ruga akna taha magama j\u00e4tta ja iga p\u00e4ev 1,5-2 tundi \u201coma asju\u201d teha. Ja kui vahel \u201cei tudu k\u00e4rus, emme kaissu tudu\u201d. Siis naudin endiselt v\u00e4ga neid \u00fchiseid uinakuid. <\/p>\n\n\n\n
Praeguses vanuses lapsega saab k\u00f5ike juba koos teha – kokata, koristada, rohida jne, seega tema uneaega kasutan t\u00f5esti tihti lihtsalt l\u00f6sutamiseks. Loen v\u00f5i kirjutan, joon matchat, praegu n\u00e4iteks pikutan terrassil p\u00e4ikse k\u00e4es. <\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/elaemaelu.com\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/IMG-6569-904x1024.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nMa olen nii ilmatuma t\u00e4nulik sellele ajale ja pisar tuleb silma kui m\u00f5tlen id\u00fcllile, mis meil siin kaks suve tagasi oli. Meil on ainult \u00fcks tuba, selles samas toas kus t\u00fctreke s\u00fcndis, magame me siiamaani, samas toas teeme s\u00fc\u00fca, s\u00f6\u00f6me, m\u00e4ngime\u2026 terrasiuksest v\u00e4rske \u00f5hk sisse voolamas. (Pluss kraadidega). <\/p>\n\n\n\n
Selline vaikne ja aeglane elu. Esimesed 5 kuud ma peaaegu kella ei vaadanudki. Elasime lihtsalt beebi r\u00fctmis. Magasime kui tema magas, \u00e4rkasime kui tema \u00e4rkas. <\/p>\n\n\n\n
Mingi hetk siis tajud lapse pealt, et v\u00f5iks mingi rutiini luua. Saad aru, et ta vajab magama j\u00e4\u00e4miseks pimedust. Nii me rutiiniks siis saigi \u00fcks hetk see, et kell 8 \u00f5htul l\u00e4hevad tuled kustu, kardinad ette ja k\u00f5ik voodisse. Olen p\u00e4ris palju imestunud reaktsioone selle peale saanud ja ka kommentaare, et oleme oma elu liiga lapse j\u00e4rgi seadnud. <\/p>\n\n\n\n
Aga need on olnud maailma parimad \u00f5htud. Me palvetame perega koos igal \u00f5htul, jagame p\u00e4eva lemmikhetki ja siis on minu ja h\u00e4rra r\u00e4\u00e4kimise aeg. Jagame m\u00f5tteid, unistame koos. Hernes on juba harjunud uinuma emme ja issi jutustamise saatel. Vahel rutem, vahel aeglasemalt. Vahel tundub, et ta juba magab, aga siis otsustab veel s\u00f5na sekka \u00f6elda\u2026 Me l\u00e4hme magama k\u00f5ik koos ja \u00e4rkame k\u00f5ik koos. Arvan, et lapse tulekuga on nii palju lihtsam kohaneda kui s\u00e4ttida elu tema j\u00e4rgi mitte p\u00fc\u00fcda teda enda olemasolevasse vormi suruda. Tehakse ju seda ka ja kindlasti vahel toimibki. Ning p\u00e4riselt beebi j\u00e4rgi elamise privileeg on ka ju ainult esimese lapsega. Aga lapsed on v\u00e4ga erinevad (nagu t\u00e4iskasvanudki). Erineva l\u00e4hedusvajadusega, erineva tundlikkusega muutustele, erinevatele h\u00e4\u00e4ltele, stimulatsioonidele ja selleks ongi vaja aega, et oma last tundma \u00f5ppida ja end siis vajadusel tema vajaduste j\u00e4rgi kohandada. Et v\u00f5ib-olla oli enne lapse s\u00fcndi talle tuba tehtud ja plaan ta algusest peale sinna magama panna, aga siis lapse s\u00fcndides selgub, et laps tahab ainult emme kaisus magada. Siis on valida, et kas teha unekooli, ehk lasta lapsel nutta kuni ta saab varakult selgeks, et tema vajadusi ei kuulata, need pole olulised. V\u00f5i v\u00f5tta ta kaissu ja n\u00e4idata talle, mis on turvatunne. <\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ib-olla need emad kes t\u00e4na tunnevad, et nende vajadused on t\u00fchised, on kunagi nutma j\u00e4etud\u2026 ma arvan, et me ei oska k\u00f5iki beebi- ja lapseea m\u00f5jusid edasisele elule \u00e4ra aimatagi. <\/p>\n\n\n\n
See mida mina teha saan, on kuulda oma last, selliselt kuidas ta end v\u00e4ljendab. T\u00e4naseks oskab Hernes k\u00f5iki oma vajadusi s\u00f5nadega v\u00e4ljendada, aga kui veel ei osanud, oli minu vastutus leida, mis teda h\u00e4irib. Kui laps nutab, siis see pole koht kus talle lutt suhu panna v\u00f5i muud moodi vaigistada vaid m\u00f5elda, et mis mul emana on j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkamata\/tegemata. Kas tema baasvajadused on t\u00e4idetud. Jah, imik v\u00f5ib nutta ka selle p\u00e4rast, et tal on pissi h\u00e4da ja ta ei taha oma voodisse v\u00f5i ema s\u00fclle pissida. P\u00fcksi tegemine on samuti oskus, mida beebid \u00f5pivad kui neile muud v\u00f5imalust ei pakuta. Kaua Sa ikka k\u00fcsid kui Sind j\u00e4rjepidevalt ignoreeritakse. <\/p>\n\n\n\n
See, et ma keskendun heale, ei t\u00e4henda, et kogu aeg oleks kerge ja muresid poleks. <\/p>\n\n\n\n
Ma lihtsalt olen otsustanud keskenduda sellele, mis on \u00fclekaalus ja mis pikas perspektiivis meelde j\u00e4\u00e4b\/meelde tahan j\u00e4tta. <\/p>\n\n\n\n
Ma ei hakka teesklema, et magamata \u00f6\u00f6d mulle mingit m\u00f5ju ei avalda. Olen viimase aasta ja k\u00fcmne kuu jooksul kogenud t\u00e4iesti uusi v\u00e4simuse astmeid. Eriti kui pole n\u00e4iteks n\u00e4dalaid p\u00e4ikest ka n\u00e4inud. Aga siis v\u00f5tamegi \u00fcks hetk korraga, veedame rahulikumaid p\u00e4evi, p\u00fc\u00fcan beebiga koos p\u00e4eval magada. <\/p>\n\n\n\n
Olen nutnud, ka lapse ees. Kuigi ma \u00fctleks, et ma olen nutnud v\u00e4hem kui enne emaks saamist. Aga kui nutan, siis selgitan ka, et k\u00f5ik nutavad vahel kui on kurbus v\u00f5i valu ja keegi ei pea oma tundeid alla suruma. <\/p>\n\n\n\n
Ma v\u00f5ib-olla k\u00f5lan siin oma jutuga v\u00e4ga enesekindlalt, aga tegelikult pean eelk\u00f5ige oluliseks kuulata oma emainstinkte, mitte ajakirjandust, arste, teisi emasid. Jah, arvamusi ja kogemusi on tore vahetada, jagada. Aga l\u00f5puks vastutavad ikka vanemad oma lapse heaolu eest, mitte keegi teine. <\/p>\n\n\n\n
Kui ma olin v\u00e4ike, hoiatas \u00fcks mu ema s\u00f5branna mu ema korduvalt, et ta hellitab mu \u00e4ra, et p\u00e4rast pidavat raskeks minema. \u201cSa veel kahetsed\u201d, \u00fctles ta. <\/p>\n\n\n\n
Kui \u00fcle 25 aasta hiljem emalt k\u00fcsisin, et kas kahetses siis, \u00fctles ta, et kui siis seda, et veel rohkem ei hellitanud. <\/p>\n\n\n\n
Sellist asja nagu liiga palju armastust, t\u00e4helepanu, hoolitsust, kuulamist ei ole ju olemas! <\/p>\n\n\n\n
M\u00e4letan lapsep\u00f5lvest seda, et emme oli alati hea. Ma ei m\u00e4leta, et ta oleks kunagi n\u00e4rvi l\u00e4inud v\u00f5i pahandanud. Kui k\u00fcsisin selle kohta, \u00fctles, et tegelikult tuli ka neid ette, aga k\u00fcllap m\u00e4letan ikkagi seda mis domineeris. Arvan siiski, et ta oskas oma emotsioone v\u00e4ga h\u00e4sti kontrollida ja valida. <\/p>\n\n\n\n
Mu emme v\u00f5ttis mind alati igale poole kaasa. Lasteaias k\u00e4isin samal t\u00e4naval kus ta klaveritunde tegi ja kui ma mingil p\u00f5hjusel lasteaeda j\u00e4\u00e4da ei tahtnud, v\u00f5isin alati emaga t\u00f6\u00f6le kaasa minna. S\u00f5brannadega saadi kokku koos lastega, ei olnud mingit ilma lasteta v\u00e4ljas k\u00e4imist. <\/p>\n\n\n\n
See tunne, et mu seltskond meeldis emmele, et ta ei olnud minust v\u00e4sinud, ei otsinud \u201coma aega\u201d minust eraldi, andis olulise aluse sellele, milline ma t\u00e4na olen ja milline on mu suhe oma emaga – ta on mu parim s\u00f5branna. Ma olen teda alati usaldada saanud ja ei \u00fctle tema seltskonnast kunagi \u00e4ra. Nii nagu tema ei \u00f6elnud minu seltskonnast \u00e4ra kui ma v\u00e4ike olin. <\/p>\n\n\n\n
Mu emme on ka mulle k\u00f5ige suuremaks eeskujuks lapsekasvatamisel. Ta v\u00f5ib-olla imestab seda lugedes, sest ma olen v\u00e4ga isep\u00e4ine ja pigem targutan tihti, et kuidas \u201c\u00f5ige\u201d on. Aga tema emainstinktist ja armastusest l\u00e4htumine on minu jaoks k\u00f5igi teadmiste aluseks. <\/p>\n\n\n\n
V\u00f5in lugeda \u00fchtesi ja teisi raamatuid, uuringuid, kogemusi, et mis siis \u00f5ige on, aga l\u00f5puks on ikka armastus see, mis juhib. Ja ma s\u00fcdamest loodan, et iga ema leiab l\u00e4bi emaarmastuse ka r\u00f5\u00f5mu ja nautimist oma igap\u00e4eva! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kirjutan t\u00e4na j\u00e4lle emadusest. Kirjutasin sarnasel teemal k\u00fcll oma blogi esimese postituse, aga selle \u00fcmber mu elu keerleb, m\u00f5tteid on palju ja t\u00e4na kui noor ema ja kirjanik Jete Eevald \u00fcht Pere ja Kodu artiklit jagas ning oma m\u00f5tted sinna juurde kirjutas, vastasin ta…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-103","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-blog"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":138,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103\/revisions\/138"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=103"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=103"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"http:\/\/elaemaelu.com\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/14B8F0FC-A9FF-47E0-BF86-40D12384251D-659x1024.jpeg\")
<\/figure>\n\n\n\n