{"id":119,"date":"2024-06-06T12:42:08","date_gmt":"2024-06-06T09:42:08","guid":{"rendered":"https:\/\/elaemaelu.com\/?p=119"},"modified":"2024-12-05T13:45:29","modified_gmt":"2024-12-05T11:45:29","slug":"meie-kodusunnituse-lugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/2024\/06\/06\/meie-kodusunnituse-lugu\/","title":{"rendered":"Meie kodus\u00fcnnituse lugu"},"content":{"rendered":"\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Juba aastaid enne seda kui meie esimene beebi meie poole p\u00e4riselt teel oli, olime h\u00e4rraga r\u00e4\u00e4kinud, et tahaksime kodus s\u00fcnnitada. Kodu on ju see k\u00f5ige lemmikum ja turvalisem paik ja s\u00fcnnitus on \u00fcheaegselt nii intiimne kui ka v\u00e4ga v\u00f5imas s\u00fcndmus ja ma lihtsalt ei kujutanud ette, et see v\u00f5iks leida aset kusagil mujal kui oma tuttavate ja turvaliste koduseinte vahel, \u00fcmber inimesed, keda tunnen ja usaldan. Eestis ei ole kodus\u00fcnnitusluba alati lihtne saada, lisaks on n\u00e4iteks Tallinnas ainult 2 \u00e4mmaemandat, kes v\u00f5ivad kodus\u00fcnnitust vastu v\u00f5tta. Isegi kui kodus\u00fcnnitusluba on k\u00e4es, ei ole Eestis lubatud kodus s\u00fcnnitada kui s\u00fcnnitegevus pole alanud 41+6 rasedusn\u00e4dalal. See oli vist mu ainus hirm, kuna tundsin algusest peale, et beebi tuleb pigem t\u00e4htajast hiljem. \u00d5nneks see hirm lahtus raseduse l\u00f5pupoole ja tegin rahu ka selle m\u00f5ttega, et kui beebi ei taha kodus tulla, siis on selleks ka mingi p\u00f5hjus. Rasedus kulges h\u00e4sti, sain kodus\u00fcnnitusloa ning ka \u00fche parima \u00e4mmaemanda Siiri Ennika meie s\u00fcnnitustiimi. Otsustasime, et kutsume s\u00fcnnitusele ka doula. Nende osas oli valik laiem ja otsust palju keerulisem teha. Tegemist on nii olulise inimesega, kellega v\u00f5iks olla hea klapp ja sarnased vaated nii s\u00fcnnitusele kui elule. Vaatasin erinevate doulade Instagrame, kodulehti ja puhtalt tunnetuse pealt otsustasin kirjutada Gertrud Treumundile. \u00dctlen kohe \u00e4ra, et paremat valikut ei oleks saanud teha. Enne s\u00fcnnitust oli meil temaga 7 kahetunnist kohtumist kus h\u00e4rraga koos k\u00e4isime. Seal saime r\u00e4\u00e4kida k\u00f5igest, alates lapsep\u00f5lvetraumadest, hirmudest, ootustest kuni s\u00fcnnituse detailideni v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n

Tundsin juba ette, aga eriti tagant j\u00e4rele, et selleks, et laps saaks ilma meditsiinilise sekkumiseta pehmelt siia ilma tulla, on minu jaoks v\u00e4ga oluline, et k\u00f5ik oleks l\u00f5puni lahti r\u00e4\u00e4gitud, et ma julgeks nende inimeste ees alasti hingega olla. Ja seda ma sain. Kui s\u00fcnnituse juures on nii palju asju, mida ei saa planeerida v\u00f5i ette n\u00e4ha, siis on ka v\u00e4ga palju nii emotsionaalseid kui f\u00fc\u00fcsilisi asju, milleks saab valmistuda, et s\u00fcnnitus oleks loomulik ja ilus! Kodus\u00fcnnituse \u00fcmber liigub ka \u00fcksjagu hirmujutte, aga tegelikult on s\u00fcnnitus olnud aastatuhandeid v\u00e4ga loomulik tegevus ja alles hiljuti on sellest saanud justkui meditsiiniline protseduur ja rasedusest “haigus”. Loodan, et rohkemad naised leiavad endas taas selle \u00fcrgnaise, kes ei taha vastutust haiglapersonalile anda, vaid ise see v\u00f5tta. \u00c4mmaemandad, doulad ja arstid saavad olla suurep\u00e4rasteks, vahel ka elup\u00e4\u00e4stvateks abilisteks, aga vastutus on s\u00fcnnitajana minul. Meile \u00f6eldi korduvalt “julge” kui kuuldi, et kodus s\u00fcnnitame. Minu jaoks aga oli see n\u00f6 turvaline valik, sest hoopis haiglasse minek tundus mulle see hirmsam variant. Kindlasti ei ole kodus\u00fcnnitus k\u00f5igi naiste jaoks, aga arvan, et on oluline, et naine saaks s\u00fcnnitada seal ja nende inimestega, kus ja kellega end k\u00f5ige turvalisemalt tunneb.<\/p>\n\n\n\n

[t\u00e4iendatud: kuna siin tekkis mitmetim\u00f5istmist, siis pean nii oluliseks veelgi t\u00e4psustada, et mis ma selle vastutuse v\u00f5tmise all m\u00f5tlesin. Kindlasti kindlasti ei arva ma, et iga naine peaks kodus s\u00fcnnitama. Pigem ikka seda, et naine saaks valida kus ja kellega ja kuidas. Ja et isegi kui asjad ei l\u00e4he plaanip\u00e4raselt (mis tihtipeale juhtub), v\u00f5iks olla \u00fcmber sellised inimesed keda usaldad ja peamine – et p\u00e4rast oleks rahu. Eelk\u00f5ige m\u00f5tlesin seda – et ei oleks kahetsust v\u00f5i \u201coleks pidanud\u201d v\u00f5i \u201coleks v\u00f5inud rohkem teada v\u00f5i enda eest seista\u201d.\u00a0\u00a0Et ei oleks ebavajalikke ja soovimatuid sekkumisi v\u00f5i kellegi teise tehtud otsuseid, sest ise polnud ettevalmistusi teinud. Ja samas ka alandlikkust, et ma n\u00e4iteks ei hoidnud kordagi k\u00fcmne k\u00fc\u00fcnega oma kodus\u00fcnnituse plaanist kinni. Kui mu \u00e4mmaemand keda usaldasin, oleks \u00f6elnud, et n\u00fc\u00fcd on vaja haiglasse minna, siis oleks l\u00e4inud. Lihtsalt hirmud tulevad tihti teadmatusest ja sellep\u00e4rast on tore, et meil on tegelikult palju v\u00f5imalusi, allikaid, raamatuid, kursusi, et end s\u00fcnnituse alal harida ja seda peaks kindlasti tegema ka mees, et kui naine ongi raskes seisus, siis omavahel on enne k\u00f5ik l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud ja vajadusel saab mees oma naise ja lapse eest seista.]<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kuigi ma lootsin, et haiglasse minekuks p\u00f5hjust ei tule, siis tahtsin oma s\u00fcdamerahustuseks ikkagi selleks ka valmis olla. Niisiis, kui tuhud olid juba peal, helistasin ITKsse ja pidasin sealse pea\u00e4mmaemandaga veidi verbaalset kaklust, et miks \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmas on koroonaj\u00e4rgselt haiglad juba taastunud, st s\u00fcnnitusele v\u00f5ib tulla kogu tiimiga, Eestis aga tohib ainult \u00fcks inimene kaasas olla. Ehk et kui oleks haiglasse minek, peaksin valima, kas v\u00f5tan doula v\u00f5i mehe kaasa. Absurd, aga sellel rohkem ei peatu. <\/p>\n\n\n\n

Tegelikult algasid esimesed m\u00e4rgid s\u00fcnnituse l\u00e4henemisest esmasp\u00e4eva \u00f5htul. Esmasp\u00e4eval sai mul 41 n\u00e4dalat t\u00e4is, k\u00e4isime \u00e4mmaemanda juures, p\u00e4rast seda seiklesime randa ja siis k\u00e4isime Lendavas taldrikus s\u00f6\u00f6mas. Pikk p\u00e4ev linnas ja mul oli terve p\u00e4ev selline h\u00e4sti eriline ja hoitud tunne, nautisin iga hetke Normaniga ja tundus, et see v\u00f5ib-olla m\u00f5neks ajaks meie viimane pikk p\u00e4ev kahekesi seigeldes. Ka teisip\u00e4evaks olid mul m\u00f5ned tegemised linnas, aga esmasp\u00e4eva \u00f5htul tundsin j\u00e4rsku v\u00e4ga tugevalt, et enam ma kodust \u00e4ra minna ei taha ning igasugune sotsiaalne olemine muutus vastumeelseks, seega \u00fctlesin need \u00e4ra. Nii r\u00e4\u00e4gitakse, et enne s\u00fcnnitust naine tahab omaette hoida. Siis veetsimegi kaks m\u00f5nusat p\u00e4eva kodus. Rohides, toimetades, puhates, s\u00fc\u00fces, tantsides, nautides… kolmap\u00e4eval tuli l\u00f5puks v\u00e4ga kauaoodatud vihm ja aiapidajana ma r\u00f5\u00f5mustasin selle \u00fcle nii v\u00e4ga, et jooksin paljalt \u00f5ue paduka k\u00e4tte tantsima ja h\u00fcppama nagu viimati ilmselt 20 aastat tagasi sai tehtud.<\/p>\n\n\n\n

Samal \u00f5htul muutus beebike v\u00e4ga aktiivseks. Tal alati \u00f5htune aeg aktiivsem ja viimastel n\u00e4dalatel hakkas end \u00f5htuti \u201cs\u00e4ttima\u201d, sel \u00f5htul aga eriti j\u00f5uliselt, nii, et ma p\u00fcsti ei saanud v\u00e4ga ollagi, sest surve vaagnale oli nii tugev. Aga hommikuks oli alati see surve tunne l\u00e4inud. Nii ka tol neljap\u00e4eva hommikul. \u00c4rkasin nagu teistelgi hommikutel ja l\u00e4ksin p\u00e4evale vastu. Aga kella 11 paiku hakkasid siiski tuhud, umbes 7 minutiliste vahedega. Olin neid juba oodanud ja sel hetkel tundus see k\u00f5ige loomulikum asi, kuigi ma ju polnud seda varem kogenud. Need oli sellised m\u00f5nusad tuhud, et tegin vahele pannkooke, nautisime neid terrassil ja siis jalutasime pakiautomaati pakki v\u00f5tma. K\u00f5ige juures oli lihtsalt hingamispause vaja teha. R\u00f5\u00f5mustasin iga tuhu \u00fcle, sest see ju t\u00f5i beebit meile l\u00e4hemale. Plus sain rakendada k\u00f5iki m\u00f5nusaid hingamisharjutusi, mida \u00f5ppinud olin.<\/p>\n\n\n\n

Igatahes nautisime p\u00e4eva v\u00e4ga. Nii suur elevus oli. Aga meie doula Gertrud oli korduvalt r\u00f5hutanud kui oluline on s\u00fcnnituse algfaasis puhkamine. Ma olen v\u00e4ga kehv magama j\u00e4\u00e4ja ja kui ta \u00fctles, et tuhude vahel oleks hea magada, siis m\u00f5tlesin, et mul v\u00f5tab magamaj\u00e4\u00e4mine ju k\u00f5ige v\u00e4hem pool tundi aega, mis 5-minuti unedest me r\u00e4\u00e4gime. Aga need hormoonid ja k\u00f5ik imeline, mis kehas sellel ajal toimub, lasid mul tuhude vahel just neid 5-minutilisi unesid teha.
Ma olin just 15 kg mahemaasikaid tellinud, millele pidin Laagrisse j\u00e4rgi minema, kirjutasin siis oma maasikamehele, et ah ma ei saa tulla, s\u00fcnnitan, mees tuleb. Norman k\u00e4iski pool tundi \u00e4ra ja kui ta veidi peale kella 17 tagasi j\u00f5udis, l\u00e4kski mul olemine vaikselt intensiivsemaks. Edasi mul enam ajataju ei olnud ja kellaaegadest sain hiljem teada. N\u00fc\u00fcd vajasin tuhudest l\u00e4bi hingamisel ka Normani abi, sest valus surve alaseljale oli nii tugev. K\u00f5ige paremini toimis see, kui toetasin k\u00e4te ja peaga laua peale ja Norman mu seljale samal ajal vajutas\/mudis. R\u00e4\u00e4kisin telefoniteel nii Gertrudi kui \u00e4mmaemand Siiriga, m\u00f5lema k\u00f5ne ajal tuli tuhu ka ja sain m\u00f5lemalt kiita, et hingan h\u00e4sti. Intensiivsus kasvas ja valgust ma enam ei tahtnud, k\u00f5ik kardinad tuli ette panna.<\/p>\n\n\n\n


Kell 21 j\u00f5udsid Gertrud ja Siiri meie juurde, selleks ajaks olin ma juba \u00fcsna teises dimensioonis. See on \u00fcks v\u00e4ga huvitav koht kus olla. \u00dchest k\u00fcljest on pea v\u00e4ga selge, aga samas oled ka nagu maailmast v\u00e4ljas. Mul oli tehtud kaks pleilisti s\u00fcnnituse jaoks, mis m\u00f5lemad osutusid v\u00e4ga m\u00f5nusaks kuulamiseks raseduse ajal ja hiljem beebiga, aga s\u00fcnnitusel m\u00e4ngis mul hoopis delfiinimuusika, sest midagi meloodia, harmoonia ja r\u00fctmiga oleks olnud liiga kammitsev. Intensiivsus kasvas v\u00e4ga kiiresti ning minu h\u00e4\u00e4lte ja kirjeldatud pressitunnete p\u00f5hjal arvasime, et varsti l\u00e4hebki asjaks. Siis vaatas Siiri mul esimest korda avatust, seda oli vaid 5-6 cm ja beebi polnud k\u00f5ige paremas asendis, et allapoole tulla. Kell oli 22:30. See hetk oli minu jaoks k\u00f5ige raskem, sest tugev pressitunne, mis pea iga tuhu l\u00f5pus tekkis, oli nii tugev. Kuni selle tundeni tulin hingamisega h\u00e4sti toime, aga pressi tunne, teades, et mul midagi veel pressida pole, oli liiga intensiivne.
Mingi hetk (fotolt n\u00e4en, et see oli 23:30) k\u00e4isime ka korra \u00f5ues v\u00e4rsket \u00f5htu hingamas. (palava ilma t\u00f5ttu oli terrassi uks tegelikult kogu aeg lahti).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n


Gertrud soovitas siis \u00fcht spinningu harjutust, mis v\u00e4ga h\u00e4sti beebit asendi leidmisel aitama pidi. Tema seisis minu taga, ma toetasin end temale ja siis tuhu alguses t\u00f5stis ta mu k\u00f5hu \u00fcles, ja siis sisse. Justkui t\u00f5staks beebit vaagnasse. Seda pidi tegema 10 tuhu j\u00e4rjest, aga esimesel korral rebisin end tema k\u00e4est lahti ja lihtsalt karjusin. See oli k\u00f5ige ebamugavam tunne, mida kogenud olin. \u00dctlesin, et nagu \u00f5udusunen\u00e4gu. Aga tahtsin ikka beebit aidata, seega proovisime nii, et teen seda ise, t\u00f5stan oma k\u00f5htu ise, seina vastas seistes. F\u00fc\u00fcsiliselt oli see muidugi endiselt ebameeldiv, aga iseendale tehes on siiski mingi kontroll ja imekombel sain need 10 tuhu tehtud. Tagant j\u00e4rele on mul nii hea meel, et seda tegin, sest ilma selleta oleks kindlasti v\u00e4ga palju kauem aega l\u00e4inud.
Seej\u00e4rel muutus k\u00f5ik intensiivsemaks ja Norman \u00fctleb, et tema jaoks oli see periood k\u00f5ige raskem. Minu jaoks ka. Olime voodis, mina k\u00fclili ja p\u00fc\u00fcdsin nii v\u00e4ga end l\u00f5dvestada. Norman hoidis mind ja tuletas kogu aeg meelde, kust end vabaks lasta. See oli meeletult suureks abiks ja huvitav oli see, et kuigi intensiivsus ei kadunud ka tuhude vahepeal \u00e4ra, suutsin ma j\u00e4lle tuhude vahel magada. Mulle endale tundus, et tuhud olid iga minuti tagant, aga alles p\u00e4rast Gertrudiga r\u00e4\u00e4kides sain teada, et peale selle harjutuse tegemist muutusid vahed pikemaks, isegi 6 minutit. Seega ma t\u00f5esti magasin vist.
V\u00f5ib-olla on sellel olekul mingi muu nimetus kui magamine, aga selline teises maailmas olek, et isegi kui ma midagi oleksin tahtnud \u00f6elda v\u00f5i teha, siis suud lahti teha v\u00f5i end liigutada ei saanud. Nagu halvatud tunne v\u00f5i unen\u00e4gu kus tahad liigutada aga ei saa.
Mingi hetk leidsin tuhu ajal suuga oma k\u00e4sivarre ja puristasin v\u00e4lja hingates vastu seda. Koos purinaga plahvatas lootevesi. See t\u00f5esti tundus nagu \u00fcks soe veepomm oleks minust v\u00e4lja lennanud. See hetk h\u00fc\u00fcdsin r\u00f5\u00f5mu ja kergendusega, et veed tulid \u00e4ra. Aga kohe l\u00e4ks k\u00f5ik veel intensiivsemaks. Siis tuli tagasi ka \u00e4mmaemand Siiri, kes vahepeal meid omaette oli j\u00e4tnud. Vahepeal oli saabunud uus kuup\u00e4ev, 1.juuli. Kell oli 1, t\u00e4isavatus ning l\u00e4ksin basseini. Seal oli hea olla ja pressid olid palju \u201cmeeldivamad\u201d kui teadsin, et mul nende abiga ka midagi v\u00e4lja pressida on.
N\u00fc\u00fcd oli alanud p\u00e4eva k\u00f5ige \u00e4gedam osa. Muidugi polnud see meeletu intensiivsus kuskile kadunud, vastupidi, aga beebi oli nii l\u00e4hedal, ma tundsin seda.<\/p>\n\n\n\n

Kui ma olin ette kujutanud, et hingan pehmelt beebi endast v\u00e4lja, siis s\u00fcnnituse ajal tulevad esile instinktid ja minus avaldus hoopis \u00fcrgnaine, keda ma isegi ei teadnud endas olevat.
Tegelikult tagant j\u00e4rele m\u00f5eldes oli sellel mingi sarnasus sellega kuidas end muusikuna laval tunnen. Et lasen k\u00f5ik filtrid maha ja olen s\u00fcdamerahus alasti. Seekord muidugi ka s\u00f5na otseses m\u00f5ttes. Ma ei teadnud, et minust nii madalad sagedused \u00fcldse v\u00e4lja saavad tulla, emakaru nagu mulle \u00f6eldi. Ja mul t\u00e4itsa \u00fcksk\u00f5ik, et t\u00f5en\u00e4oliselt terve k\u00fcla kuulis.<\/p>\n\n\n\n

Nii, tuhu, k\u00e4puli basseinis. Ja see kergendustunne kui tundsin, et \u00fcks pea mu jalgevahelt v\u00e4lja p\u00e4\u00e4ses… siis sai tuhu l\u00e4bi ja pressida ei saanud, j\u00e4rgmine tuhu tundus nii kaugel olevat. Aga kui ta tuli… ja sellega koos \u00fclej\u00e4\u00e4nud keha mis sellele peale kuulus – kirjeldamatu. Kell oli 2:07 ja meie juunibeebi ootaski, et uus kuu ette tuleks. Naban\u00f6\u00f6r oli l\u00fchike ja beebi ulatus mulle vaevu k\u00f5hule. Kuna see asend basseinis polnud kuigi mugav, aitas \u00e4mmaemand meid v\u00e4lja ja platsentat l\u00e4ksin voodisse s\u00fcnnitama. Kujutasin ette, et see on ka veel suur t\u00f6\u00f6, aga see tuli nagu lupsti. Siis sai beebi koos platsentaga mulle juba rinnale tulla ja kuniks \u00e4mmaemand mulle paar ilu\u00f5mblust tegi, otsis \u00fcks pisike preili juba piima. Voodisse j\u00f5udes ma lihtsalt v\u00e4risesin, peaaegu vappusin, nii meeletult palju emotsioone. See oli p\u00e4ris beebi, p\u00e4ris inimene, see sama kes minu sees kasvanud oli ja kelle liigutusi me olime tundnud ja keda me juba nii v\u00e4ga armastasime. Liiga hoomamatu, seda seisundit ei oskagi kirjeldada.<\/p>\n\n\n\n

Minu \u00fclevaatamise l\u00f5puks oli naban\u00f6\u00f6r juba valge ja mu kallis Norman, kes oli terve p\u00e4eva olnud tugev, rahulik ja imeline tugi, l\u00f5ikas naban\u00f6\u00f6ri l\u00e4bi. Seej\u00e4rel tegi Gertrud mulle platsentasmuutit nagu enne olime kokku leppinud. Enne \u00e4raminekut kaalus\/m\u00f5\u00f5tis \u00e4mmaemand meie beebikese ilunumbriteks 51 cm ja 3550g. Kell 4 hommikul j\u00e4ime omaette ja algaski juba imeline id\u00fcll kolmeliikmelise perena.<\/p>\n\n\n\n

Milline imeline ja v\u00f5imas ja ilus kogemus. Ei midagi kerget, aga suured asjad ei olegi enamasti kerged. Intensiivne on vist parim s\u00f5na, millega seda l\u00fchidalt kirjeldada. Aga tegelikult seda ju p\u00e4riselt kirjeldada ei saagi. Igatahes \u00fctleksin omalt poolt, et iga s\u00fcnnitanud naine on superkangelane. Mul oli ka muidugi t\u00e4ielik dream team <\/em>\u00fcmber. Nii \u00f5iged inimesed. Tunnen kui suur juhatus oli mul iga inimese juurede, kellega s\u00fcnnituseks valmistusin ja kes juures olid. Nii \u00e4mmaemand Liis, kelle juures igakuistel visiitidel k\u00e4isin kui \u00e4mmaemand Siiri, kes s\u00fcnnitusel oli ja s\u00fcnnitoetaja Gertrud, kellega raseduse ajal regulaarselt kohtusime ja kes s\u00fcnnitusel nii suureks toeks ja abiks oli. K\u00f5ik nad toetasid meid parimal v\u00f5imalikul viisil! Ja pean ikkagi veelkord ka \u00fctlema, milline supermees Norman on. Ta oli iga sekund minuga nii kaasas, oskas mind alati \u00f5igest kohast paitada ja \u00f5igete s\u00f5nadega toetada. Me m\u00f5lemad s\u00fcnnitasime. Beebi tuli k\u00fcll minu seest, aga tegelikult on ju lapse saamine algusest peale \u00fchist\u00f6\u00f6. Ka terve raseduse aja ei tundnud ma, et mina olen rase, vaid et meie oleme, sest ta oli need ootuskuud t\u00e4pselt samamoodi k\u00f5igega kaasas ja elas minuga koos k\u00f5ike l\u00e4bi. F\u00fc\u00fcsiline pool on ainult \u00fcks osa sellest k\u00f5igest. N\u00fc\u00fcd imetlen muudkui kui hea isa ta on.<\/p>\n\n\n\n

Ma m\u00f5tlesin, et enam rohkem \u00fchte inimest armastada ei saa, aga olen saanud nii huvitava kogemuse – teadsin ju k\u00fcll, et kui beebi s\u00fcnnib, tuleb armastust lihtsalt juurde, armastus beebi vastu ei tule mehe armastamise arvelt. Aga ma polnud \u00fcldse valmis, et ka armastus mehe vastu veelgi kasvada saab. Sest n\u00fc\u00fcd ta pole ju ainult minu kallis mees vaid ka kallis issi meie t\u00fctrele. Vahepeal tulebki lihtsalt nutt peale kui kogen, kui palju armastust meil kodus on. Muudkui kiidame ja t\u00e4name \u00fcksteist ja imetleme koos oma pisibeebit. Ja t\u00e4name, et ta meie juurde tuli. Ja t\u00e4name Jumalat, et ta meile selle k\u00f5ik kinkinud on!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juba aastaid enne seda kui meie esimene beebi meie poole p\u00e4riselt teel oli, olime h\u00e4rraga r\u00e4\u00e4kinud, et tahaksime kodus s\u00fcnnitada. Kodu on ju see k\u00f5ige lemmikum ja turvalisem paik ja s\u00fcnnitus on \u00fcheaegselt nii intiimne kui ka v\u00e4ga v\u00f5imas s\u00fcndmus ja ma lihtsalt ei…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-119","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-blog"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":130,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/119\/revisions\/130"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=119"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}