Tagasi m\u00f5eldes on see \u00fcks paks udu, millest ei taha isegi m\u00f5elda. Aga ma jagan, sest selle sees olles on ikkagi k\u00f5ige hullem j\u00e4\u00e4da \u00fcksi ja vaikselt oma tundeid alla suruda. Ja palju olulisem sellest, et olen kaks korda depressiooni kogenud, on see, et olen kaks korda depressioonist ka vabaks saanud. T\u00e4naseks on aasta m\u00f6\u00f6das sellest, kui ma teist korda terveks sain. N\u00fc\u00fcd l\u00f5puks julgen jagada ka. <\/p>\n\n\n\n
30.12.24<\/p>\n\n\n\n
17 n\u00e4dalat \ud83e\udd30<\/p>\n\n\n\n
Kirjutamisega on selline v\u00e4ike trikikas, et ma kirjutan ju \u00fcksi. Nagu iseendale. Ja ma ei taju seda, et mingi hetk v\u00f5ib-olla on kirjutatul ka lugeja. Sellep\u00e4rast v\u00f5ib kirjutades juhtuda, et olen liiga aus ja jagan rohkem kui v\u00f5iks. Aga ma ei oska kirjutamata ka olla. Et mu kirjaoskus ei kaoks (tajun kui kergesti see v\u00f5ib praeguses ajas juhtuda), kirjutan ikka regulaarselt ka pastakaga p\u00e4evikusse, seal siis tean t\u00f5esti, et kirjutatul pole lugejat. Noh, peale minu enda, kes m\u00f5ne aja p\u00e4rast v\u00f5ib see k\u00f5ige suurem kriitik olla muidugi. <\/p>\n\n\n\n
Aga praegu m\u00f5nulen p\u00e4rast pikka ja v\u00e4sitavat p\u00e4eva soojas vannis. Ja tahan kirjutada rasedusest. (Midaa, ta k\u00e4ib rasedana vannis v\u00e4? Kas see on lubatud?). Jep, endalegi meeldib vahel m\u00e4rgata enda juures neid asju, milles ma ei ole \u00e4\u00e4rmuslik. Neid asju on muidugi suht v\u00e4he. Hahaa. <\/p>\n\n\n\n
Aga ma olen viimastel kuudel v\u00e4ga palju v\u00f5rrelnud erinevaid rasedusi ja tahan v\u00e4ikse vahepeatusena m\u00f5ned m\u00f5tted kirja panna. <\/p>\n\n\n\n
On ju teada, et nii nagu s\u00fcnnitust ja \u00fcldse lapsevanemaks olemise kogemust ja noh, \u00fcldse elu, kogeb iga inimene omamoodi, omal moel, nii ka rasedust. On sarnaseid jooni, aga viimastel kuudel olen eriti tugevalt saanud m\u00f5istmist, et kui \u00fcks inimene v\u00f5ib oma mitut rasedust totaalselt erinevalt kogeda, siis mis veel iga naise individuaalsest kogemusest r\u00e4\u00e4kida! <\/p>\n\n\n\n
Ma olen \u00fcldiselt v\u00e4ga emotsionaalne inimene, kogen k\u00f5iki erinevaid tundeid pigem \u00e4\u00e4rmuslikult, aga kui ma esimest last j\u00e4in ootama, siis midagi sellist polnud ma varem kogenud – tasakaal, harmoonia, rahu, r\u00f5\u00f5m. Ma olin stabiilsem ja rohkem rahus kui kunagi varem oma elus. Lihtsalt tundsingi, et k\u00f5ik on t\u00e4pselt nii nagu olema peab ja ma olen k\u00f5ige \u00f5igemas kohas \u00fcldse. See polnud mingi kunstlikult tekitatud tunne, vaid see lihtsalt tuli p\u00e4evapealt mu sisse. Veel enne seda kui olin positiivse testi teinud. M\u00e4letan \u00fcht p\u00e4eva kui k\u00e4isin \u00f5htusel jalutusk\u00e4igul ja tundsin meeletut sisemist rahu ja r\u00f5\u00f5mu, sellist t\u00e4iesti \u00fcleloomulikku. Hiljem alles taipasin, et see oli p\u00e4ev p\u00e4rast ovulatsiooni kui esimest korda rasedaks j\u00e4in. <\/p>\n\n\n\n
Vaatamata sellele, et paar p\u00e4eva p\u00e4rast positiivset rasedustesti sain ka oma esimese positiivse koroonatesti, mida p\u00f5desin ikka p\u00e4ris raskelt. Ma polnud mitu aastat haige olnud ja mulle tuli ootamatult, et raseduse algus t\u00f5i kaasa ka n\u00f5rgenenud immuuns\u00fcsteemi. <\/p>\n\n\n\n
Vaatamata sellele, et \u00fcle n\u00e4dala haigena voodist v\u00e4lja ei saanud, ei tekkinud mul kordagi \u00fchtegi murem\u00f5tet. M\u00f5tlesin veel, et kuigi me ei plaaninud ultrahelisid teha, et kui peaksin ikka muretsema hakkama v\u00f5i tahtma kinnitust, et k\u00f5ik on h\u00e4sti, siis olen avatud plaanide muutustele ja l\u00e4hen. Aga seda tunnet ei tulnud. Ma olin nii suures rahus ja teadsin, et oleme hoitud. <\/p>\n\n\n\n
Ma ei r\u00e4\u00e4gi siin kergest rasedusest. Mul iiveldas 24\/7, s\u00f6\u00f6giisu ei olnud kuni raseduse l\u00f5puni, esimese trimestri meeletu n\u00f5rkus ja hingamisraskused (mida pidasin koroona t\u00fcsistuseks ja alles teise rasedusega sain aru, et k\u00f5igeks selleks piisab rasedusest, koroonat pole k\u00f5rvale vaja), alates teisest trimestrist igap\u00e4evane sapivalu ja \u00fchtteist muudki. Aga need k\u00f5ik raskused olid t\u00e4ielikult selle rahu ja r\u00f5\u00f5mu varjus, mida ma kogu aeg kogesin. <\/p>\n\n\n\n
Ka meie teine rasedus oli t\u00e4pselt sama oodatud kui esimene (ehk siis v\u00e4ga v\u00e4ga v\u00e4ga oodatud). Juba \u00fcle aasta olin iga kuu m\u00f5elnud, et kas n\u00fc\u00fcd, kas n\u00fc\u00fcd, kas \u00e4kki see kuu? Ja siis \u00fcks p\u00e4ev mul ei olnud s\u00f6\u00f6giisu. Lihtsalt avastasin \u00fcks hetk, et ma pole midagi s\u00f6\u00f6nud ja ei taha ka. Ma olen v\u00e4ga hea isuga inimene ja seda, et mul s\u00f6\u00f6giisu ei ole, oli varem juhtunud t\u00e4pselt \u00fche korra (9 kuud j\u00e4rjest) – raseduse ajal. J\u00e4rgmine hommik saimegi oma kahetriibulise testi. <\/p>\n\n\n\n
See v\u00e4simus ja iiveldus (seekord t\u00f5esti ka oksendasin igap\u00e4evaselt) olid esimesest p\u00e4evast peale nii hullud, et ma \u00fcldse ei toiminud enam. Peavalud, mida ma varem elus pole kogenud ja sellised hood, et l\u00e4hen n\u00e4ost t\u00e4iesti valgeks, pea k\u00e4ib ringi ja jalad enam ei kanna. <\/p>\n\n\n\n
Aga k\u00f5ik see oli justkui t\u00fchiasi selle k\u00f5rval, et ma hakkasin kogema sarnaseid tundeid nagu aastaid tagasi depressiooni ajal. Tunded, mida olin lootnud, et ei pea enam kunagi kogema. <\/p>\n\n\n\n
\u00c4revus- ja paanikahood, nutuhood ja r\u00f5\u00f5mu ja rahu t\u00e4ielik kadumine. Alguses lisandus sinna ka s\u00fc\u00fctunne, et ma peaksin ju r\u00f5\u00f5mus olema, aga \u00fcsna varsti kadus ka see. K\u00f5ik kadus. Igasugune jaks elada kadus. \u00dctlesin h\u00e4rrale, et ma ei tea kust need j\u00e4rgmised lapsed tulevad kellest me unistanud oleme. Sest mina pole valmis seda rohkem kogema.<\/p>\n\n\n\n
No mis see 3 kuud siis \u00e4ra ei ole (lootuses, et teisel trimestril l\u00e4heb olemine paremaks). Aga ma ei usu siiani, et see esimene trimester 3 kuud kestis. See oli v\u00e4hemalt aasta. Kui mitte kaks. <\/p>\n\n\n\n
Mu v\u00e4ike vapper t\u00fctreke oli mulle p\u00e4evad l\u00e4bi nii suureks r\u00f5\u00f5muks, aga ma ei tundnud enam seda r\u00f5\u00f5mu. M\u00f5istus sai aru, et elu on imeline, aga keha ei tundnud midagi head. <\/p>\n\n\n\n
Vahel keha peab meeles – olen kogenud korduvalt kuidas keha m\u00e4letab midagi ja reageerib vastavalt sarnase olukorraga taas kokku puutudes. Aga keha unustab ka. V\u00f5ta siis n\u00e4pust, et mille j\u00e4rgi ta need valikud teeb. L\u00e4htudes elluj\u00e4\u00e4misest? <\/p>\n\n\n\n
Igatahes, teen siin veel korraks p\u00f5ike v\u00e4ga valusasse teemasse – abi otsides ei pruugi seda saada. Kui tuhandeid rahasid endal taskus pole, et ps\u00fchholoogide-terapeutide poole p\u00f6\u00f6rduda, ei piisa ei perearsti saatekirjast ps\u00fchholoogi juurde ega ps\u00fchhiaatriahaigla erakorralisse vastuv\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rdumisest. Kui sel hetkel l\u00e4ks k\u00f5ik hullemaks, otsid abi, aga seda ei saa. Siis j\u00e4rgmine samm oli leppida – ma olengi omap\u00e4i. Loomulikult vajab iga vaimse tervise probleem omapoolset t\u00f6\u00f6d, aga vahel ei ole seda eluenergiat enam nii palju j\u00e4\u00e4nud, et seda ilma professionaalse abita teha. <\/p>\n\n\n\n
Oli protsess leppida, et p\u00e4riselt ei saagi kuskilt abi, aga sellega rahu tehes hakkas ikkagi paremaks minema. Sain aru, et k\u00f5ige hullem ongi siis, kui h\u00fc\u00fcad appi ja keegi ei vasta. L\u00f5puks l\u00f5petad h\u00fc\u00fcdmise ja kuigi \u00fcksi on raskem, siis v\u00e4hemalt ei kuluta enam abiotsimisele energiat ja suunadki k\u00f5ik sinna, et tuleb ise tegeleda. (Hehe vabandust, ma j\u00e4lle tajun siin seda unekooli seost. Inimene on inimene, on ta 1 v\u00f5i 31). <\/p>\n\n\n\n
17.rasedusn\u00e4dal ja ma tunnen aegajal sellist kerget tunnet. Vahel see kestab m\u00f5ned sekundid, aga vahel lausa minutid. Et nagu korraks v\u00f5etakse mingi koorem \u00f5lgadelt \u00e4ra, saan hingata, n\u00e4en v\u00e4rve\u2026 r\u00f5\u00f5mupisar tahab neil hetkedel silma tulla. <\/p>\n\n\n\n
Ja siis ma t\u00e4histangi. Neid pisikesi v\u00f5iduhetki. Kallistan oma armsaid nii, et olen p\u00e4riselt kohal. <\/p>\n\n\n\n
Ja saate aru, nende minutite sisse mahub ka neid m\u00f5tteid, et aga k\u00fcll ma saaks selle rasedusega edaspidigi hakkama. Keham\u00e4lu, auuu?? Aga see on v\u00e4gev. Nii ju peakski. <\/p>\n\n\n\n
Tegelikult anal\u00fc\u00fcsides hakkas mul depressioon juba enne rasedust, mitmed suured elukorralduslikud muutused. Ja halb kohaneja nagu ma olen, ei j\u00f5udnud nendega veel harjuda kui tuli rasedus oma k\u00fcmne s\u00f5braga. <\/p>\n\n\n\n
Ootad ja ootad seda ja siis tuleb sellise ajastusega, et tahaks k\u00fcsimusi esitada aga siis tuleb meelde, et mina ei otsustagi neid asju. Mina ei anna ega ei v\u00f5ta elu. Minu roll on usaldada. <\/p>\n\n\n\n
Et ehk hakkab mu keha m\u00f5istma ka seda, et rasedus ei toonud \u00e4revust, \u00e4revus oli ja rasedusega lihtsalt muutusin veel tundlikumaks k\u00f5igele ebaselgele ja ebakindlale. Aga j\u00e4rgmine kord v\u00f5ib olla j\u00e4lle t\u00e4iesti erinev kogemus. Ja kuigi sel hetkel tundus see 3 kuud nagu mitu aastat, siis tagant j\u00e4rele on ikkagi seda ilusat ja head aega nii palju rohkem. <\/p>\n\n\n\n
Ma ju tean ka kristlasena, et Jeesus on mu koormad juba enda peale v\u00f5tnud, aga miskip\u00e4rast tunnen \u00fcle aastate nagu oleks kogu mu elu koormad j\u00e4lle minu \u00f5lul. Novembri l\u00f5pus peale \u00fcht suur\u00fcritust langesin nii suurde auku, et ei suutnud enam midagi teha. J\u00f5uludel ei tahtnud isegi perega kohtuda, s\u00f5pradest ja kogudusest r\u00e4\u00e4kimata. Sest igasugune sotsiaalsus tekitas nii meeletut \u00e4revust. <\/p>\n\n\n\n
\u00dcks hinnalisemaid asju, mida rasketest aegadest k\u00f5ige suurema t\u00e4nuga kaasa v\u00f5tan, on empaatiav\u00f5ime suurenemine. <\/p>\n\n\n\n
Ma ei saaks otseselt \u00f6elda, et \u201csee on seda v\u00e4\u00e4rt\u201d, sest ausalt, depressiooni ja \u00e4revuse kogemine on k\u00f5ike muud kui ilus ja ma ei sooviks, et keegi neid tundma peaks. Aga ma ei saa seda hetkel muuta. Need asjad on kogetud ja siis parem v\u00f5tan midagigi siit endaga head kaasa. <\/p>\n\n\n\n
Ma loodan, et mul p\u00fcsib meeles mitte teistelt k\u00fcsida, et miks neil rohkem lapsi pole? Kas te ei taha rohkem lapsi? Kas t\u00f5esti nii raske, no \u00e4kki ikka saad hakkama? (T\u00f5en\u00e4oliselt saakski, aga ma pole \u00fctleja siinkohal)<\/p>\n\n\n\n
\u201cOi kui kahju, et Sul raske on, aga v\u00e4hemalt see on hea eesm\u00e4rgi nimel.\u201dMhmh, saan aru, et eesm\u00e4rk on hea, aga depressiooni puhul pole kehal v\u00e4ga vahet, et mis siis t\u00e4psemalt seda depressiooni p\u00f5hjustab. Kui on \u00e4revus, siis v\u00e4ga ei toimi see kui \u00f6elda, et \u201ctegelt Sul ju k\u00f5ik h\u00e4sti\u201d v\u00f5i \u201ckellelgi teisel on veel hullem, v\u00e4hemalt Sul pole nii hull\u201d. <\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n 13.01.25<\/p>\n\n\n\n 19+1 n\u00e4dalat \ud83e\udd30<\/p>\n\n\n\n Ma natuke pelgan kirjutada kui end veidi paremini tunnen. Et \u00e4kki see ei kesta. Aga \u00e4rgu kestku pealegi. Isegi kui homme j\u00e4lle augus olen, siis arvan, et on oluline ikkagi need kasv\u00f5i pisikesed hetked j\u00e4\u00e4dvustada kui enesetunne parem on. <\/p>\n\n\n\n Niisiis, eile oli p\u00fchap\u00e4ev. Mu kardetuim p\u00e4ev. Eriti kuna reede ja laup\u00e4eva \u00f5htutel oli kokku 6 kontserti. <\/p>\n\n\n\n Olin valmis p\u00fchap\u00e4evahommikuseks kukkumiseks, leppisime juba kokku h\u00e4rraga, et saan p\u00fchap\u00e4eva hommikul \u00fcksi koju j\u00e4\u00e4da, et veidi taastuda. <\/p>\n\n\n\n Hommik algas m\u00f5nusalt. Eelmise kahe p\u00e4evaga sadas nii palju lund, et p\u00fchap\u00e4eval sai vaevu ukse lahti teha. <\/p>\n\n\n\n Aga p\u00e4ike oli v\u00e4ljas. <\/p>\n\n\n\n \u00dcsna pea peale teiste lahkumist j\u00e4in 1,5 tunniks magama. Peale seda olin ilusast ilmast nii elevil, et l\u00e4ksin vabatahtlikult \u00fcksi jalutama. Suur jalutamise f\u00e4nn, pole mul selleks v\u00e4ga pikalt tuju\/jaksu olnud. Ikka sunnin end, eriti koos lapsega, et ikka iga p\u00e4ev \u00f5ue saaks, aga sellistel \u201cvabadel hetkedel\u201d eelistan hetkel pigem pikutada. <\/p>\n\n\n\n Jalutasin meie tagat\u00e4navalt metsavahele, kuulasin muusikat ja v\u00e4ike nutt tuli peale. Aga hoopis teistsugune nutt kui viimastel kuudel muidu kogenud olen. <\/p>\n\n\n\n Eks igasugune nutt on mingil m\u00e4\u00e4ral puhastav, aga viimased kuud olen ikkagi kogenud sellist nuttu, millej\u00e4rgselt olen kurnatud, kogen \u00e4revust ja negatiivseid m\u00f5tteid. <\/p>\n\n\n\n Eile aga tulid vaid paar pisarat koos v\u00e4ikse naeratusega. Mingi puhastav t\u00e4nunutt v\u00f5i midagi s\u00e4\u00e4rast. Kodus tundsin jaksu veidi harjutada, \u00f5htuks pitsat teha ja lihtsalt olla. <\/p>\n\n\n\n Tundsin \u00fcle hulga aja, et ma ei karda oma m\u00f5tteid. Et ma ei pea neid kogu aeg ekraaniga vaigistama. Sama kogesin t\u00e4na kui Hernekest p\u00e4evaunne panin. Pikutasin lihtsalt temaga ja vajusin isegi unne, mida ilma serjaali vaatamata naljalt ei juhtu. <\/p>\n\n\n\n S\u00f5idan praegu linna proovi tegema ja kui tavaliselt on esmasp\u00e4evadel stressi, isegi kui k\u00f5ik l\u00e4heb ladusalt, siis olen teist p\u00e4eva juba suutnud k\u00f5ige juures rahulikuks j\u00e4\u00e4da. <\/p>\n\n\n\n Hommikul k\u00e4isime s\u00f5pradega kelgutamas ja see m\u00f5jus h\u00e4sti nii mulle kui Hernele. <\/p>\n\n\n\n Kuigi selliseid lootustandvaid p\u00e4evi on varem ka olnud, eks see teekond ongi ju k\u00e4\u00e4nuline, siis oli \u00fcleeile \u00f5htul siiski \u00fcks hetk, mis, mulle tundub, et muutis midagi v\u00e4ga suurt\u2026 <\/p>\n\n\n\n Vahetult enne kolmandat kontserti k\u00e4isin vetsus ja m\u00e4rkasin v\u00e4ikest veritsust. See oli t\u00f5esti 2-3 minutit enne lavale minekut ja muidugi ma ei suutnud laval eriti keskenduda. Aga mingi naljakas inimlooma instinkt l\u00f5i sisse ja pani mind Jumalaga kauplema. Ma ei m\u00f5elnud \u00fcldse midagi veel, aga \u00fctlesin esimeste emotsioonide ajendil Jumalale, et kui ta hoiab beebit ja k\u00f5ik on h\u00e4sti, siis ma \u201cvastutasuks\u201d pole enam depressioonis. Nagu saaksin selle \u00fcle ise nipsust otsustada. Ise kuulsin end k\u00f5rvalt ja sain aru kui jabur oli sellist vahetuskaupa Jumalale pakkuda. Aga see mu seest tuli. <\/p>\n\n\n\n Siis m\u00f5tlesin, et vaevalt \u00f6\u00f6sel magada saan, aga isegi see \u00f5nnestus. Ja siis tuli see p\u00fchap\u00e4ev. Kui mul polnudki paanikahoogu nagu tavaliselt p\u00fchap\u00e4eviti. Ja ma isegi ei tahtnud surra\u2026 <\/p>\n\n\n\n 18.01 <\/p>\n\n\n\n 19+6 n\u00e4dalat \ud83e\udd30<\/p>\n\n\n\n Terve see n\u00e4dal on olnud uskumatu. Ma olen muidugi l\u00f5putult t\u00e4nulik, aga samal ajal tundub t\u00e4iesti ebareaalne, et kuidas saab olla \u00fchel p\u00e4eval s\u00fcgavas augus ja j\u00e4rgmisel sealt v\u00e4ljas. <\/p>\n\n\n\n Muidugi olen proovinud omalt poolt palju teha ja oma vaimse tervise eest igak\u00fclgselt hoolitseda, aga miski pole muutust toonud. Loogiliselt ja m\u00f5istusega v\u00f5ttes ma elasingi\/elangi oma unistuste elu ja kogu see depressioon tundus t\u00e4iesti ebaloogiline. V\u00f5rreldes eelmise korraga, kui sain aru, et see oli tingitud mu elustiilist ning hakkaski paremaks minema siis kui oma elus korrektuurid tegin. <\/p>\n\n\n\n Seekord aga ei suutnud ma midagi v\u00e4lja m\u00f5elda, mis aidata v\u00f5iks. Peale selle, et olgu, veidi rohkem puhata. Aga raskemad ajad ja rohkem v\u00e4simust on vahel loomulik elu osa ja \u00fcldiselt pole see minus tekitanud selliseid tundeid nagu viimastel kuudel kogenud olen. Ma olin kogenud kaks aastat emadust \u00f5nnelikuna. Ja see ei t\u00e4hendanud et alati oli kerge. Aga ma lihtsalt l\u00e4ksin k\u00f5igest suhteliselt kergusega l\u00e4bi. Ja j\u00e4rsku olin \u00fcle\u00f6\u00f6 kohas kus iga k\u00f5ige pisemgi asi tekitas \u00e4revuse ja tunde, et kogu maailma raskus on minu \u00f5lul. <\/p>\n\n\n\n Ja siis j\u00e4rsku enam ei olnud. P\u00fchap\u00e4eval enam ei olnud ja pole olnud terve n\u00e4dal. <\/p>\n\n\n\n 16.08.25<\/p>\n\n\n\n 2 kuud ja veidi peale p\u00e4rast s\u00fcnnitust. <\/p>\n\n\n\n Loen siin neid rasedusaegseid m\u00f5tisklusi ja see tundub nagu mingi teine maailm, teine elu. Ma loen seda ja justkui tunnen kaasa sellele naisele kes nii tundis, samas ei j\u00f5ua see mulle piisavalt kohale, et n\u00e4iteks m\u00f5elda, et \u00e4kki ma ei jaksa rohkem rase olla. Sirel \u00fctles juba p\u00e4ev p\u00e4rast Jasmiini s\u00fcndi, et ta tahaks n\u00fc\u00fcd venda ka endale. Ja iga p\u00e4ev r\u00e4\u00e4gib. Ja ma \u00fctlen ikka, et kui antakse, siis oleme t\u00e4nulikud. \u00dcksk\u00f5ik kes ja millal siis. <\/p>\n\n\n\n Aga kuigi p\u00e4rast seda Mustpeade maja keldri vetsus tehtud \u201cdiili\u201d Jumalaga, olingi vaba nendest kohutavatest tunnetest, mis minus v\u00f5imust olid v\u00f5tnud, siis mingi kerge raskustunne saatis mind siiski edasi. Polnud v\u00f5rreldavgi varasemaga, aga umbes nii, et kui esimesel trimestril (ja natuke peale), ei suutnud \u00fcldse midagi s\u00fc\u00fca, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud rasedus l\u00e4ks k\u00fcll toit normaalselt alla, aga liiga h\u00e4sti ei maitsenud. <\/p>\n\n\n\n Ja siis see beebike s\u00fcndis. Ja ma olin p\u00e4evapealt j\u00e4lle\u2026 mina. See k\u00f5lab ikka imelikult ja mul on nagu ka kuidagi h\u00e4bi seda tunnistada, et miks ma ikkagi nii tundsin kui mu nii armastatud beebike mul veel k\u00f5hus oli. Igatahes tuli ta v\u00e4lja ja hetkega tundsin j\u00e4lle kergust ja rahu ja r\u00f5\u00f5mu ja mis peamine (noh, tegelt muidugi mitte peamine) – toit maitses j\u00e4lle v\u00f5rratult. Need esimesed n\u00e4dalad p\u00e4rast s\u00fcnnitust on m\u00f5lemal korral olnud sellised, et muud ei teekski kui s\u00f6\u00f6ks. Esimene n\u00e4dal v\u00f5tsin \u00f6\u00f6seks ka endale sn\u00e4kid voodisse, sest muidu tekkis imetades t\u00e4iesti v\u00e4ljakannatamatu n\u00e4lg. Medjool datlid (ma olen datlite osas \u00fcli valiv ja enamusi pigem ei soovi s\u00fc\u00fca) kuivatatud mango ja inkamarjad on olnud mu lemmikud s\u00fcnnitusj\u00e4rgsed sn\u00e4kid. <\/p>\n\n\n\n Igatahes, olen ma terve ja r\u00f5\u00f5mus ja t\u00e4nulik. Ja mul on olnud kaks nii erinevat depressioonist vabaks saamise kogemust, et see j\u00e4llegi n\u00e4itab, et mis toimib \u00fchele, et pruugi toimida teisele, sest isegi see, mis on endal toiminud, ei pruugi j\u00e4rgmine kord enam toimida. <\/p>\n\n\n\n Aga ma olen kokkuv\u00f5ttes ka t\u00e4nulik selle kogemuse eest ja tunnen, et kuigi esimese korra kohta m\u00f5tlen ju ka, et Jumal oli see, kes mind tervendas, siis esimene kord tegi ta seda mind juhtides erinevate arusaamadeni, n\u00e4idates, mida pean muutma jne. Seekord aga, et poleks k\u00fcsimustki v\u00f5i et ma ei saaks hetkekski \u201cau\u201d endale v\u00f5tta, \u00f6eldes nt et tegin endaga t\u00f6\u00f6d ja n\u00e4gin vaeva, et terveks saada, saingi kogemuse, kus n\u00e4gin vaeva, ilma et midagi muutuks. Ja siis tervendas Jumal mind nipsust, j\u00e4tmata aruteluruumi, et kas see ikka oli tema. Oli!\u00a0 Kinnitan, et j\u00e4rgmised postitused tulevad juba palju helgemad siit beebimullist. S\u00fcnnituslugu juba ootab. <\/p>\n\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ma olen depressiooni kogenud elus kaks korda. Esimene kord 10 aastat, teine kord 4 kuud. Esimesest korrast kirjutasin osaliselt isegi oma magistri l\u00f5put\u00f6\u00f6, teisest kirjutasin vahel notes\u2019idesse. Tagasi m\u00f5eldes on see \u00fcks paks udu, millest ei taha isegi m\u00f5elda. Aga ma jagan, sest selle…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-142","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-blog"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=142"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":146,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/142\/revisions\/146"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=142"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=142"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=142"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/elaemaelu.com\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/IMG_1667.jpeg\")
<\/figure>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n