{"id":147,"date":"2026-02-10T09:23:49","date_gmt":"2026-02-10T07:23:49","guid":{"rendered":"https:\/\/elaemaelu.com\/?p=147"},"modified":"2026-02-10T09:55:13","modified_gmt":"2026-02-10T07:55:13","slug":"veel-uks-sunnilugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/2026\/02\/10\/veel-uks-sunnilugu\/","title":{"rendered":"S\u00fcnnitus ja taastumine"},"content":{"rendered":"\n

<\/p>\n\n\n\n

17.06.25<\/p>\n\n\n\n

Enne kui p\u00e4ris s\u00fcnnituslugu jutustama hakkan, alustan soojenduseks hoopis sellest, et kuidas oma keha s\u00fcnnitusj\u00e4rgselt toetanud olen, et t\u00e4na, n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes end juba p\u00e4ris h\u00e4sti tunnen. <\/p>\n\n\n\n

Peale esimest s\u00fcnnitust l\u00e4ks ikka rohkem aega, et enam v\u00e4hemgi istuda-astuda saaks. Kuigi seekord oli \u00f5mblusi n\u00e4iteks veidi rohkem. Esimesed p\u00e4evad muidugi olid ikka v\u00e4ga rasked. Isegi voodist WCsse k\u00f5ndimine oli nii suur pingutus, et vahel m\u00f5tlesin, et kas \u00fcldse tagasi ka j\u00f5uan. Jalad hakkasid v\u00e4risema ja ei tahtnud all p\u00fcsida. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige ebameeldivam osa kogu sellest protsessist on mu jaoks need j\u00e4relkokkut\u00f5mbed, mis pididki korduvs\u00fcnnitajal tugevamad olema ja nii t\u00f5esti ka oli. S\u00fcnnitusvalud saab ju enda jaoks positiivseks m\u00f5elda, sest need toovad beebit mulle l\u00e4hemale. Aga kui laps on s\u00fcndinud, siis nagu ei soovi enam neid samu valusid kogeda. Esimesed kaks s\u00fcnnitusj\u00e4rgset \u00f6\u00f6d ei saanud isegi magada nende t\u00f5ttu. U iga 5-10 minuti tagant pidin ikka l\u00e4bi hingama nagu tuhudegagi. Aga nelja p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dudes sain aru, et ehk aitas ka see kiiremale taastumisele kaasa, et kuigi oli intensiivsem kui esimene kord, sai selle v\u00f5rra ka rutem emaka j\u00e4lle v\u00e4iksemaks. <\/p>\n\n\n\n

Olen n\u00e4dala jooksul vaid kahel korral \u00fcksi kahe lapsega kodus olnud, ehk et Normik on saanud kodus olla v\u00f5i Sirelit t\u00f6\u00f6le kaasa v\u00f5tta v\u00f5i on keegi perest mul abiks olnud. <\/p>\n\n\n\n

Millalgi kolmandal trimestril hakkasin v\u00f5tma doterra vitamiine, sain soovituse, et aitavad ka peale s\u00fcnnitust kiiremini taastuda. See kuur mul siiani kestab. <\/p>\n\n\n\n

Vahetult peale s\u00fcnnitust j\u00f5in raudrohu teed, n\u00fc\u00fcd igap\u00e4evaselt vaarikalehe ja n\u00f5gese teed.
Lisaks v\u00f5tan ka Nutriesti veisevere kapsleid, et rauavarusid taastada. V\u00f5tsin neid ka teisel trimestril, need kergitasid isegi raseduse ajal mu ferritiini p\u00e4ris kenasti, aga hiljem tundsin, et keha ei soovi rauda juurde v\u00f5tta. (Mingi s\u00fcntekas raud mul \u00fcldse kunagi alla ei l\u00e4he). <\/p>\n\n\n\n

Peale s\u00fcnnitust j\u00f5in ka platsentaga tehtud smuutit nagu eelminegi kord, neid t\u00fckikesi mul veel s\u00fcgavk\u00fclmas, et kui tunnen vajadust, saab v\u00f5tta. <\/p>\n\n\n\n

Platsenta oli mul seekord palju suurem ja tugevam kui eelmine kord – esimene kord oli tegu vegani platsentaga, seekord olin raseduse ajal (ja sellele eelnevad kaks aastat) ikka korralikult karnivoori men\u00fc\u00fc poole kaldu. Kuigi s\u00f6\u00f6giisu oli m\u00f5lema raseduse ajal pigem kehvapoolne, v\u00f5tsin m\u00f5lema rasedusega 9kg juurde ja nii kui olin \u00e4ra s\u00fcnnitanud, maitses toit j\u00e4lle niiiii h\u00e4sti. <\/p>\n\n\n\n

Praegu t\u00f5esti ainult s\u00f6\u00f6ks kui saaks. Aga eks kahte last imetades kulubki energiat ka p\u00e4ris korralikult. Seega ma mingeid piiranguid endale k\u00fcll seada ei plaani. <\/p>\n\n\n\n

S\u00fcda kasvas mul n\u00e4dal tagasi terve uue lapse v\u00f5rra suuremaks. <\/p>\n\n\n\n

Midagi ilusamat ja erilisemat ei ole mu jaoks olemas kui oma t\u00fcdrukuid koos kaisus hoida. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige suurem hirm, kui nii v\u00f5ib \u00f6elda, oligi mul seoses suurema lapse kohanemisega. R\u00e4\u00e4kisime k\u00fcll \u00f5e tulekust v\u00e4ga palju ja ta ootas ja k\u00fcsis palju k\u00fcsimusi, aga reaalsuseks ei saa ju p\u00e4riselt 100% valmistuda. <\/p>\n\n\n\n

Mu emme pidi s\u00fcnnituse ajaks meile tulema, et Sireliga koos olla. Tahtsin, et tal oleks v\u00f5imalik s\u00fcnnitusest osa saada, aga vajaduse ja soovi korral ka eemal kellegagi olla. <\/p>\n\n\n\n

Sirel oli nii uudishimulik, \u00fcks hetk \u00fctles isegi, et tahab \u00e4mmaemandaks saada. Alles p\u00e4ris l\u00f5pus kui mul juba pressid tulid, ei tahtnud ta enam toas olla minu valjuh\u00e4\u00e4lsuse t\u00f5ttu. Ja umbes 2 minutit peale seda kui nad mu emaga \u00f5ue olid l\u00e4inud, oligi Jasmiin s\u00fcndinud. V\u00f5ib-olla on see hea, et ta p\u00e4ris k\u00f5ike ei n\u00e4inud, samas k\u00fcsib n\u00fc\u00fcd ikka aegajalt, et miks Jasmiin just siis s\u00fcndis kui tema Mammuga jalutamas oli. <\/p>\n\n\n\n

Usun, et k\u00f5ik oli \u00f5ige. Ta oli siiski v\u00e4ga kohal. ja kindlasti suuresti seet\u00f5ttu olin ka mina v\u00e4ga kohal. <\/p>\n\n\n\n

Esimene s\u00fcnnitus olin t\u00e4iesti teises dimensioonis ja tuhude vahel kontaktiv\u00f5imetu. Seekord aga hoidis Sirel mind tuhude vahel maa peal. Ronis s\u00fclle, k\u00fcsis k\u00fcsimusi. Mu emme toimetas k\u00f6\u00f6gis, (meil on \u00fchetoaline kodu, ehk kuskile k\u00f5rvale tuppa ei olnud v\u00f5imalik minna), v\u00e4ljas paistis p\u00e4ike. Ja nii mu kaks s\u00fcnnitust olidki justkui nagu \u00f6\u00f6 ja p\u00e4ev. Seda ka muidugi otses m\u00f5ttes. Sest esimene t\u00fcdruk s\u00fcndis \u00f6\u00f6sel kell 2, teine p\u00e4eval kell 2. Esimene tuli vette, teine maismaale. Aga muidugi protsess oli paljus ka v\u00e4ga sarnane. Teine lihtsalt palju kiirem. Kell 11:30 paiku l\u00e4ks asi alles t\u00f5siseks ja kolm tundi hiljem olin juba kahekordne ema.  (kuigi vaikselt hakkasid tuhud pihta hommikul 4 paiku ja sain siis juba aru, et t\u00e4na on see p\u00e4ev). N\u00e4gin unes (juba teist korda raseduse ajal), et s\u00fcnnitasin oma isa kodus, tundsin tuhusid l\u00e4bi une, aga magasin ikka edasi. Mingi hetk sain aru, et tegemist pole ainult unen\u00e4oga ja kui p\u00e4riselt \u00e4rkasin, oli kell natuke 5 l\u00e4bi. Kuna Sirel s\u00fcndis 41+4 ja mul oli alles 40+2, siis mul oli isegi raske uskuda, et kas t\u00f5esti s\u00fcnnibki juba! M\u00f5tlesin ise ikka, et vaevalt, et ta enne 41 n\u00e4dalat tuleb. Samas oli juba paar p\u00e4eva olnud ka selline sisetunne, et varsti varsti. <\/p>\n\n\n\n

Rohkem ma magama ei j\u00e4\u00e4nud, kuigi proovisin. Korra tukkusin kella 10 paiku kui Norman ja Sirel poes k\u00e4isid. Enne seda k\u00e4isime veel k\u00f5ik koos jalutamas, kohe hommikul v\u00f5ttis Norman mu s\u00fcnnitusplaani ette: t\u00f5i tuppa sireleid, pani difuuseri mu valitud \u00f5lidega, muusika (sama delfiinimuusika mis esimese s\u00fcnnituse ajal), vannituppa k\u00fc\u00fcnla, tegi teed\u2026 olin k\u00f5ik oma spetsiifilised soovid kirja pannud, et hea ruum luua. 
<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Kui kell 11 paiku \u00e4mmaemandaga telefoniteel r\u00e4\u00e4kisin ja ta k\u00fcsis, et kas hakkab tulema, \u00fctlesin, et veel mitte. Tundus, et aega on veel palju. Olemine oli veel liiga mugav. <\/p>\n\n\n\n

Ja siis juba 12:30 helistasin talle, et veed tulid ja ta vist v\u00f5iks tulla. U 20 minutit hiljem oli ta meil ja see oligi tegelikult t\u00e4pselt see aeg, mil vajasin, et ta siin oleks. Enne sai veel Sireliga nalja tehtud, muidugi oli tal vaja minuga koos vanni tulla ja et tema minu valju hingamise peale naeris, aitas ka mul l\u00e4bi naeru tuhudega palju kergemini toime tulla. <\/p>\n\n\n\n

Meie armas \u00e4mmaemand Siiri on t\u00e4ielik ingel. Kui palju rahu ja kindlust ta oskab oma kohaloluga luua.\u00a0Ma v\u00e4ga imetlen ka neid naisi, kes s\u00fcnnitusega p\u00e4ris omapead hakkama saavad, aga ma loodan, et mina ei pea kunagi ilma Siirita s\u00fcnnitama.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Kindlalt oli teine s\u00fcnnitus kergem, aga ma vist olin kuulnud nii palju lugusid v\u00e4ga kergetest korduvs\u00fcnnitustest, et nagu ootasin veel kergemat. Et \u00e4kki seekord hingan lapse lihtsalt v\u00e4lja endast. Mkm. Kui nimetada karu m\u00f6irgamist hingamiseks siis jah, aga noh, \u00e4kki j\u00e4rgmise siis?\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Seekord olid siiski vaid viimased tund aega \u00fcli intensiivsed ja soigusin ikka tuhu hakul kuidas ma rohkem ei jaksa ja tahaks magada, hirmus uni oli peal. <\/p>\n\n\n\n

Kui peale esimest s\u00fcnnitust m\u00f5tlesin vist j\u00e4rgmine p\u00e4ev juba, et tahaks veel s\u00fcnnitada, siis seekord tundsin k\u00fcll j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, et appi, ma tahaks veel lapsi, aga ma ei jaksa s\u00fcnnitada. Vist lihtsalt kuna ma olin nii kohal, siis see raskem pool oli v\u00e4ga v\u00e4ga eredalt meeles. N\u00fc\u00fcd, n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes m\u00f5tlen juba, et tahaks veel s\u00fcnnitada. <\/p>\n\n\n\n

Aga Normani meelest oli v\u00e4ga \u00e4ge s\u00fcnnitus ja kui esimene s\u00fcnnitus oli ka tema jaoks raske, sest see kestis palju kauem ja ta n\u00e4gi kui raske mul vahepeal oli, siis seekord \u00fctles ta, et l\u00e4ks kergelt. Ja mida rohkem ma detailidele m\u00f5tlen, siis t\u00f5esti, v\u00e4gev oli! <\/p>\n\n\n\n

Kui kolm ringi naban\u00f6\u00f6ri oli beebi \u00fcmbert \u00e4ra harutatud (j\u00e4lle nii suur erinevus, et esimese lapsega oli naban\u00f6\u00f6r nii l\u00fchike, et ta ei ulatunud mulle isegi p\u00e4ris rinnale, seekord aga ulatus talle mitu keerdu \u00fcmber teha), tulid mu emme ja Sirel tuppa ja said uut inimest tervitada. Ainult m\u00f5ned minutid hiljem s\u00fcndis platsenta, ma ei olnud j\u00f5udnud j\u00e4rilt veel voodissegi ronida. Siiril oli kaasas selline s\u00fcnnitusj\u00e4ri, mis osutus nii mugavaks, et kui ta \u00fcks hetk k\u00fcsis, et kas tahaksin vanni minna, siis kuidagi ei kutsunudki \u00e4ra sealt j\u00e4ri pealt ja seal istudes, Norman mind seljatagant toetamas, sai tema ka veelgi rohkem kaasatud olla. <\/p>\n\n\n\n

Meie oma voodi, Sirel \u00fchelpool, Jasmiin teisel pool kaisus, platsenta veel kausiga voodis tema k\u00fcljes\u2026 mina omadega p\u00e4ris l\u00e4bi, aga \u00f5nnelikum kui kunagi varem\u2026 <\/p>\n\n\n\n

See s\u00fcnnitus oli nii omamoodi, nii eriline, mulle vist veel vaikselt j\u00f5uavad mingid asjad kohale, et p\u00e4riselt oligi nii. P\u00e4riselt ta tuligi meie juurde ja meil ongi n\u00fc\u00fcd kaks imelist elu\u00f5it kodus. <\/p>\n\n\n\n

Eile olin Jasmiiniga \u00fcksi ja hakkasin palvetama oma laste eest. Palusin, et Jumal kaitseks mu lapsukesi ja siis sain hoopis sellise tunde, et palvetada, et Jumal annaks mulle tarkust tema lapsukesi h\u00e4sti hoida. See andis mulle nii teistmoodi perspektiivi. Et nad pole minu minu minu lapsed, vaid Jumala lapsed, kes on meie hoolde usaldatud. Oh seda \u00f5nnistust. Ja vastutust. Aga kuidagi veelgi kasvas armastus ja austus nende vastu sellest m\u00f5ttest. <\/p>\n\n\n\n

Ja milline Jumala arm, et meil on olnud kaks nii ilusat ja hoitud kodus\u00fcnnitust. <\/p>\n\n\n\n

Ja paar m\u00f5tet peale esimest n\u00e4dalat lahe lapsega – kui miski t\u00e4na toimib, siis ma olen r\u00f5\u00f5mus, et see toimib t\u00e4na, ilma ootusteta, et sama asi homme ka toimiks. Kahe lapsega on paindlikkus ja kohanemine raskemad, aga ka olulisemad kui \u00fchega. <\/p>\n\n\n\n

Nii me siin p\u00e4ev korraga kulgeme ja elu ilu imetleme. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

17.06.25 Enne kui p\u00e4ris s\u00fcnnituslugu jutustama hakkan, alustan soojenduseks hoopis sellest, et kuidas oma keha s\u00fcnnitusj\u00e4rgselt toetanud olen, et t\u00e4na, n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes end juba p\u00e4ris h\u00e4sti tunnen.  Peale esimest s\u00fcnnitust l\u00e4ks ikka rohkem aega, et enam v\u00e4hemgi istuda-astuda saaks. Kuigi seekord oli \u00f5mblusi n\u00e4iteks…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-147","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-blog"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=147"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":152,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/147\/revisions\/152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=147"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=147"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=147"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}