<\/p>\n\n\n\n
Kas on raske v\u00f5i kerge, on muidugi v\u00e4ga suhteline m\u00f5iste. <\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ga sage k\u00fcsimus, mida beebide vanematele esitatakse on, et kas beebi magab h\u00e4sti? Kas vanemad saavad magada ka? Tahan alati t\u00e4psustada, et defineeri “h\u00e4sti”, sest minu vastus s\u00f5ltub ju minu ootustest. Ja ootused on inimestel v\u00e4ga erinevad. Ehk et k\u00f5ik on perspektiivi k\u00fcsimus. Kes tahaks p\u00e4ev peale s\u00fcnnitust 10 tunnised jutti magatud \u00f6\u00f6uned tagasi saada, peab suure t\u00f5en\u00e4osusega pettuma (kui just unekooli ei tee). Kes aga on valmis beebi tempos kulgema, v\u00f5ib end v\u00e4gagi v\u00e4rskena tunda.
Kord aastaid tagasi kui ma veel lastesaamise peale ei m\u00f5elnud, j\u00e4in oma \u00f5e juurde \u00f6\u00f6seks. Ta oli kahe pisikese lapsega \u00fcksi kodus ja j\u00e4in talle “appi”, ei tea palju sellest \u00fchest \u00f6\u00f6p\u00e4evast abi oli aga see selleks. Mina magasin koos tema 4-aastase pojaga laias voodis, aga terve \u00f6\u00f6 tegelesin sellega, et poiss voodist maha ei kukuks. K\u00fcll ta keerutas ja rullis end. Ja mina magada ei saanudki. J\u00e4rgmine p\u00e4ev olin nii v\u00e4sinud, et j\u00e4in reaalselt WCs magama. Ma olin 22, ehk siis see vanus kui enam \u00f6\u00f6l\u00e4bi \u00f5ppida v\u00f5i pidutseda ei jaksa (v\u00e4hemalt mitte nii, et j\u00e4rgmine p\u00e4ev veel elu sees oleks). M\u00e4letan neid m\u00f5tteid sellest p\u00e4evast, et appi, kuidas on \u00fchel emal v\u00f5imalik funktsioneerida \u00fcldse inimesena, kui sellised \u00f6\u00f6d on sagedased. Kui \u00f5dede lapsed olid v\u00e4iksed, r\u00f5\u00f5mustasin neid n\u00e4hes v\u00e4ga, aga veelgi rohkem r\u00f5\u00f5mustasin kui sain v\u00e4simuse korral “tsau” \u00f6elda. <\/p>\n\n\n\n
Tagasi siis selle juurde, et kui me r\u00e4\u00e4gime heast unest, kergetest v\u00f5i rasketest \u00f6\u00f6dest, peame alustama ikka ootustest. Kui keegi oleks mulle \u00f6elnud enne lapse saamist, et ma ei maga j\u00e4rgmised 1,5 aastat rohkem kui 5 tundi j\u00e4rjest ja veel enam, need \u00f6\u00f6d kui saab 5h j\u00e4rjest magada, on pigem luksus, AGA, et ma nende \u00f6\u00f6de juures enamasti end siiski puhanuna ja funktsioneerivana tunnen, poleks vist uskunud. Ma olen pigem suure unevajadusega inimene, olen alati armastanud hommikul kaua p\u00f5\u00f5nata, aga lapse tulekuga muutub nii m\u00f5ndagi. T\u00e4psustan, et kuigi j\u00e4rjest olen saanud magada max 5-6 tundi, siis \u00f6\u00f6p\u00e4evas p\u00fc\u00fcan ikka 8 unetundi kokku saada. V\u00e4hemalt. <\/p>\n\n\n\n
Looduse ja bioloogia vastu ei saa. Seda lauset hakkan siin blogis veel palju kasutama. <\/p>\n\n\n\n
Kui teile on oluline, et iga v\u00e4ite juures oleks viide teadusuuringule, olete valesse kohta sattunud. Ma pole v\u00e4ga suur teadusuuringute f\u00e4nn. Praegugi peaksin hoopis \u00fcht teadusartiklit kirjutama, mille t\u00e4htaeg l\u00e4heneb, aga siin aknas jookseb jutt palju kergemini. Niisiis v\u00e4ikese vahem\u00e4rkusena, pigem j\u00e4tan viited teadusele siit blogist v\u00e4lja. Sue me. <\/em><\/p>\n\n\n\n Aga jah, et looduse vastu ei saa. Emad on ikka loodud oma j\u00e4rglaste eest hoolitsema nii p\u00e4eval kui \u00f6\u00f6sel ja kui fookus on beebil, ehk et kulgengi tema r\u00fctmis, siis saan ka ilusti oma unevajaduse t\u00e4idetud. Sellist v\u00e4simust nagu mul oli p\u00e4ev p\u00e4rast seda kui oma \u00f5elapse und valvasin, pole mul emaduse ajal kordagi olnud. <\/p>\n\n\n\n Hoopis teine oleks olukord, kui peale rasket \u00f6\u00f6d peaksin hommikul t\u00f5usma ja t\u00f6\u00f6le minema. Tagant j\u00e4rele l\u00e4hevad need hetked meelest, aga v\u00e4simus kipub peale just siis, kui on olnud rohkem koduv\u00e4liseid tegevusi. Norman on isapuhkusel ja seet\u00f5ttu pole ma viiulim\u00e4ngu p\u00e4ris nurka visanud. Kodus olles saan p\u00e4eval v\u00e4simuse korral alati koos beebiga tukkuda. Eriti m\u00f5nus oli see aeg kui beebi tegi 2-3 und p\u00e4evas. Siis sai \u00fche une temaga koos teha, teiste unede ajal miskit toimetada. N\u00fc\u00fcd 1 unega on iga p\u00e4ev need kaalud, et kumba rohkem vajan, kas p\u00e4evaund v\u00f5i tahab m\u00f5ni kodune toimetus tegemist. Aga kui on mitu p\u00e4eva j\u00e4rjest vaja p\u00e4evasel ajal kodust \u00e4ra olla, kuhjub kodune “must pesu” ja kuhjub v\u00e4simus. Seega kui on tundub, et on raske, tasub vaadata, et ega liiga palju energiat pole kodust v\u00e4lja suunatud. <\/p>\n\n\n\n \u00dcks asi, mida meie doula Gertrud enne s\u00fcnnitust s\u00fcdamele pani, oli see, et kodu ei pea alati puhtusest s\u00e4rama. Mul on nii hea meel, et beebi esimesed elukuud ma t\u00f5esti ei teinud peaaegu mitte midagi. Panin endale 0 ootust ja siis ei saanud olla ka pettumust v\u00f5i l\u00e4bikukkunud tunnet. <\/p>\n\n\n\n Palju \u00f6eldi, et beebi esimesed kuud on nii magus aeg, l\u00e4heb nii kiiresti ja hakkan seda igatsema, seega t\u00f5esti proovisin seda maksimaalselt nautida. Hernes ei olnud see beebi, kes oma beebipesas magaks v\u00f5i keda oleks saanud kuskil magama kiigutada v\u00f5i s\u00f5idutada. Ka vankris tegi ta oma esimese une peale teist elukuud. Ega ma v\u00e4ga ei proovinud ka varem. Esimesed kuud oligi eesm\u00e4rk v\u00f5imalikult palju beebiga nahk-naha kontaktis olla. Ja ma olen nii t\u00e4nulik endale, et ma ei m\u00f5elnud asjadele nagu “kuidas oma beebi iseseisvalt magama saada” v\u00f5i “tahaks oma aega”. Hernes veetis suurema osa oma esimestest elukuudest minu k\u00fcljes. Magas-s\u00f5i, enamasti kaks \u00fches. Ja ma t\u00f5esti tunnen ka tagant j\u00e4rgi, et olin p\u00e4riselt kohal need esimesed kuud. J\u00e4llegi t\u00e4nu meie doulale j\u00f5udis minuni see teadmine, kui olulised on 40 p\u00e4eva peale s\u00fcnnitust. Kuidas vanades kultuurides on 40 p\u00e4eva peale s\u00fcnnitust see aeg, kui naine ei peakski tegema midagi muud peale oma lapsega \u00fchenduses olemise. Kuigi meie l\u00e4hedasemad pereliikmed k\u00e4isid meid vaatamas, olime esimesed 40 p\u00e4eva kodus, et mitte beebit \u00fcle stimuleerida rahvarohketes, l\u00e4rmakates, tehisvalgusega kohtades. Tegelikult saatsid need p\u00f5him\u00f5tted meid kauemgi kui 40 p\u00e4eva. Beebi on olnud 9 kuud minu k\u00f5hus. Seal on pime, vaikne, ta kuuleb alati mu s\u00fcdamel\u00f6\u00f6ke, temperatuur ei k\u00f5igu, h\u00e4sti turvaline on olla. Hernes s\u00fcndis \u00f6\u00f6sel kell 2 peaaegu pimedas toas ja kardinad t\u00f5mbasime eest \u00e4ra alles \u00fclej\u00e4rgmisel p\u00e4eval. Tasakesi sai ta kohaneda selle uue olu ja valgusega. Pakun, et ega see maailma tulek mingi lihtne t\u00f6\u00f6 ei ole. K\u00f5ik on uus, kopsud on kasvanud ja valmistunud, aga kasutusele tuleb need kohe, ilma harjutamata v\u00f5tta. \u00d5igemini, tegelikult on v\u00e4ike harjutusaeg neile, kellel kohe naban\u00f6\u00f6ri l\u00e4bi ei l\u00f5igata. Nimelt kuni naban\u00f6\u00f6r veel tuksleb, saab laps hapnikku ka selle kaudu ja nii ei ole kopsudel ka liiga suurt survet, et see hingamise asi kohe \u00f5nnestuma peab. See on \u00fcks paljudest p\u00f5hjustest, miks mitte naban\u00f6\u00f6ri liiga ruttu l\u00e4bi l\u00f5igata. Aga jaa, k\u00f5ik on uus ja v\u00e4hemalt esimesel 40 p\u00e4eval saame selle kohanemise beebile v\u00f5imalikult pehmeks ja sujuvaks teha. Kuulmiseni<\/p>\n\n\n\n L.A Kas on raske v\u00f5i kerge, on muidugi v\u00e4ga suhteline m\u00f5iste. V\u00e4ga sage k\u00fcsimus, mida beebide vanematele esitatakse on, et kas beebi magab h\u00e4sti? Kas vanemad saavad magada ka? Tahan alati t\u00e4psustada, et defineeri “h\u00e4sti”, sest minu vastus s\u00f5ltub ju minu ootustest. Ja ootused on…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-40","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-blog"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":45,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/40\/revisions\/45"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=40"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/elaemaelu.com\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Sattusin \u00fche kolleegiga kord vestlema ja kui ta kuulis, et mul on laps, k\u00fcsis ta kaastundlikult: \u201coi, kas on v\u00e4ga hull?\u201d Ma ei osanudki kohe kuidagi reageerida. See oli nii ootamatu. Ma ei ole kordagi m\u00f5elnud, et raske on. Muidugi on olnud uniseid p\u00e4evi v\u00f5i v\u00e4ikseid muresid, aga \u00fcldpildis on mu elu peale lapse s\u00fcndi ikka 100% parem kui enne. Ja ma olin enne juba \u00f5nnelik. Ma ei osanud ette kujutada, et v\u00f5iks veel nii palju paremaks minna. Me olime Herne s\u00fcndimise hetkeks Normaniga abielus olnud 5 aastat ja olime ka algusest peale r\u00e4\u00e4kinud, et meie olemegi perekond. Lapsed paraku tellimise peale ei s\u00fcnni ja kui saame selle \u00f5nnistuse osaliseks, et meie kaudu siia maailma keegi saadetakse, siis v\u00f5tame t\u00e4nuga vastu, aga kui mingil p\u00f5hjusel ei saa, siis\u2026 meie kaheliikmeline pere justkui juba oli nii suure armastusega t\u00e4idetud. Ei osanud ette kujutada, et veel parem saaks olla.
Seega m\u00f5tted \u201ctahaks oma endist elu tagasi\u201d, \u201ctahaks koduv\u00e4liselt midagi saavutada\u201d, on minu jaoks hetkel v\u00f5\u00f5rad. Nii v\u00e4ga ootasin seda uut inimest meie keskele, miks ma peaks tahtma temast puhata?
Tahaksin l\u00f5petuseks veel t\u00e4psustada, et me saame ju ise suures osas oma fookuse valida. Suure pingutuse korral ma v\u00f5iks kirjutada nendest \u00f6\u00f6dest kui beebi terve \u00f6\u00f6 rinna otsas on, v\u00f5i kui on nohu ja raske on magada. V\u00f5i kui on mure tervise p\u00e4rast. Aga need on nii v\u00e4iksed ja t\u00fchised asjad, eelk\u00f5ige kui pole ootusi, et k\u00f5ik kogu aeg sujuks, kodu oleks kogu aeg korras, \u00fckski taldrikut\u00e4is maha ei lendaks ja \u00fckski piss p\u00f5randale ei tuleks.
Aga need on need beebiga elu pisikesed vimkad. Et vahel ongi kodus kaos. Ja pole ise pesema j\u00f5udnud. (Kauem kui julgeks tunnistada). Aga seal segaduses on suur armastus ja siis istud seal maas, vaatad sama raamatut saja viiek\u00fcmnendat korda, l\u00e4hed \u00f5ue uut \u00f5una tooma, millest \u00fcks amps v\u00f5etakse ja siis uut k\u00fcsitakse. Ja muul polegi t\u00e4htsust. Mul on see privileeg, see ees\u00f5igus olla 24\/7 \u00fche v\u00e4ikese inimese hoidja, teen\u00e4itaja. Ja suuremat ime polegi olemas.
<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"